Viru maakohus mõistis 45aastase mehe süüdi kahe alaealise tüdruku vägistamises ja nende suhtes toimepandud tahtevastastes sugulise iseloomuga tegudes. Lisaks mõistis kohus mehe süüdi lapsporno valmistamises ja lähisuhtevägivallas.
Kohus karistas meest kokku 12 aasta pikkuse reaalse vangistusega. Lisaks peab mees kannatanutele hüvitama neile tekitatud mitte-varalise kahju kokku 20 000 euro ulatuses.
„See kohtuotsus tõendab taaskord, et Eesti õigussüsteem suhtub laste suhtes toimepandud seksuaalkuritegudesse nulltolerantsiga,“ märkis prokurör Saskia Kask. „Kannatanute huvides ei saa prokuratuur avaldada kinnises kohtumenetluses käsitletud detaile, kuid süüdimõistetu teod poleks päevavalgele tulnud kui ühel inimesel poleks leidunud julgust pöörduda politsei poole,“ selgitas Saskia Kask.
Ida prefektuuri lastekaitsegrupi juhi Jelena Roosi sõnul reageeris politsei laekunud vihjele viivitamatult. „Väljapoole jättis mees endast mulje kui heast pereisast. Menetluse käigus sai algne kahtlus aga kinnitust – mees pani toime jõhkraid laste vastu suunatud seksuaalkuritegusid,“ selgitas Roos.
Roos toonitas, et politsei kontrollib igat vihjet, mis puudutab võimalikku laste seksuaalsest väärkohtlemist. „Seksuaalvägivalla tagajärjed ja traumad on ülirasked ning nendega toimetulek võib kesta aastaid. Politsei õigeaegne sekkumine aitab vägivalda peatada, pakkuda abivajavatele esmast tuge ning ennetada uute seksuaalvägivalla ohvrite tekkimist,“ rääkis lastekaitsegrupi juht.
Prokurör Saskia Kask möönas, et lastevastased seksuaalkuriteod toimuvad kahjuks enamasti koduseinte vahel ehk seal, kus laps peaks end kõige turvalisemalt tundma. “Seda olulisem on mõista, et sellised kuriteod pole ühe pere siseasi, vaid puudutavad kogukonda laiemalt. Seega kui märkate mures last, keda võidakse väärkohelda, siis andke palun sellest kohe teada, sest üks oluline infokild võib päästa noore lapse edasise elu ja lõpetada vaimse sandistamise, mis seksuaalse väärkohtlemisega kaasneb,“ ütles prokurör.
Lastekaitsegrupi juht Jelena Roos nentis, et juhtunust rääkimine võib kannatanule olla keeruline ja hirmutav. „Seetõttu on oluline, et lapse lähedased ja lastega töötavad spetsialistid oskaksid märgata, vajadusel sekkuda ja lapsele abi otsida. Julgustame ka seksuaalvägivalla ohvreid abi otsima ning mitte kannatama, kuni vägivald muutub rutiiniks. Sellistes olukordades ei ole ohver mitte kunagi süüdi ning vastutus lasub alati ja ainult väärkohtlejal,“ rõhutas Roos.
Viru maakohtu otsus pole jõustunud.
