Läti valitsus otsustas alandada põhitoiduainete käibemaksu 21 protsendilt 12 protsendile üheks aastaks, perioodil juuli 2026 kuni juuni 2027. Tegemist on sammuga, mille eesmärk on leevendada tarbijate toidukorvi kulusid ja toetada perede toimetulekut. Eestis aga toiduainete käibemaksu langetamist praegu ei kavandata.
Lätis kehtib soodsam käibemaks juba kohalikele puu- ja juurviljadele, kuid suvest laieneb madalam määr ka leivatoodetele, piimale, munadele ja värskele lihale. Sisuliselt puudutab muudatus kõige olulisemaid esmatarbekaupu, mida inimesed igapäevaselt vajavad. Valitsuse eesmärk on vähendada hinnasurvet just nende kaupade puhul, mis moodustavad suure osa perede igakuistest kulutustest.
Teema on kõlapinda leidnud ka Eestis, eriti pärast seda, kui käibemaks tõusis 24 protsendini. Rimi Eesti juht Kristel Mets leiab, et Läti otsus näitab, kuidas riigid saavad maksupoliitika abil hinnastabiilsust toetada, ilma et see kahjustaks turuosalisi.
Metsa sõnul on jaekaubandus juba varem teinud ettepaneku, et Eestis võiks põhiostukorvi kuuluvad toiduained – näiteks piima- ja lihatooted ning puu- ja juurviljad – olla maksustatud 9-protsendilise käibemaksumääraga. Tema hinnangul ei ole toit luksuskaup, vaid esmavajadus, mistõttu peaks maksupoliitika arvestama inimeste tegeliku toimetulekuga. Jaekaubandus on tema sõnul valmis võimaliku maksulangetuse kiiresti hindadesse edasi kandma.
Põhitoiduainetele kehtivad käibemaksuerandid lisaks Lätile ka mitmes teises Euroopa riigis. Näiteks Prantsusmaal, Hispaanias, Itaalias, Ungaris, Rumeenias, Horvaatias ja Saksamaal on esmatarbekaupade käibemaks alla 10 protsendi. Euroopa Liidus on vaid üksikud riigid, kus toidule ei kohaldu soodusmäär – nende hulgas Eesti ja Taani.
Eesti toidukäibemaks on 24 protsenti, mis on Euroopa Liidus suuruselt teine. Kõrgem on see vaid Taanis, kus käibemaks on 25 protsenti. Samas on Taanis keskmine netopalk ligikaudu 2800 eurot, Eestis aga umbes 1600 eurot, mis muudab maksukoormuse suhtelise mõju erinevaks.
Viimaste aastate kiire toiduhindade tõus on Balti riikides muutnud perede ostukorvid väiksemaks ja eelarved pingelisemaks. Rimi kogemuse põhjal on Eesti tarbijad muutunud selgelt hinnatundlikumaks. Üha enam eelistatakse kampaaniatooteid ning kliendikaartide kasutamist soodustuste saamiseks. Ligikaudu 79 protsenti ostjatest teeb oma valiku esmalt hinna, alles seejärel kvaliteedi või brändi põhjal.
Kuigi naaberriik Läti astub samme põhitoiduainete maksukoormuse vähendamiseks, ei ole Eestis praegu plaanis toiduainete käibemaksu langetada. Arutelu maksupoliitika üle jätkub, kuid seni jääb Eesti koos Taaniga nende väheste Euroopa Liidu riikide hulka, kus esmatarbekaupadele soodusmäär ei kehti.
