www.minuaeg.com
Statistikaameti esialgse kiirhinnangu järgi kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt 2025. aasta neljandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,0 protsenti. Aastases võrdluses võib seega rääkida mõõdukast paranemisest, kuid kvartalipõhiselt majanduse hoog ei suurenenud.
Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuhi Robert Müürsepa sõnul viitab kiirhinnang sellele, et Eesti majandus liikus neljandas kvartalis sarnases rütmis kolmanda kvartaliga. Hooajaliselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP jäi kvartalivõrdluses sisuliselt muutumatuks. See tähendab, et kuigi aastases lõikes on näha kasvu, ei olnud majanduses lühiajaliselt edasiminekut.
Eelmistes kvartalites oli majanduskasv samuti tagasihoidlik: kolmandas kvartalis ulatus aastane kasv 0,9 protsendini ning teises kvartalis 0,5 protsendini. Seega on kasv olnud aeglane, kuid järjepidev.
Luminori peaökonomist Lenno Uusküla tõdes, et kuigi aastanumber võib jätta mulje kiirenevast taastumisest, siis tegelikkuses kvartalivõrdluses kasvu ei toimunud. Tema hinnangul tähendab see, et majandus ei ole veel jõudnud kindlale kasvutrajektoorile ning liikumine on olnud pigem kõikuv.
Uusküla sõnul hakkas Eesti majandus möödunud aastal küll langusest tasapisi taastuma, kuid kasv tugines peamiselt üksikutele sektoritele. Positiivse panuse andsid eelkõige elektrienergia tootmine ja töötleva tööstuse lisandväärtus, samal ajal kui suur osa majandussektoritest jäi endiselt kergesse miinusesse. Lisaks mõjutas majandust negatiivselt palkade ostujõu vähenemine, mis langes nii maksutõusude kui ka hinnakasvu tõttu.
Ka investeeringud on olnud tagasihoidlikud. Uusküla märkis, et ebakindel majanduskeskkond hoiab ettevõtteid ettevaatlikuna. Mõningast elavnemist oli siiski näha kinnisvaraturul, mida toetas laenuintressimäärade langemine ja stabiliseerumine umbes kahe protsendi tasemel. See andis osale inimestest rohkem kindlust laenu võtmiseks.
Tänavuselt aastalt ootab Uusküla siiski majanduskasvu kiirenemist. Tema hinnangul peaksid majandust toetama suurem eratarbimine ning valitsuse kulutuste kasv, mis võivad anda majandusele vajaliku lisatõuke.
Statistikaamet avaldab ametlikud andmed 2025. aasta neljanda kvartali SKP kohta 2. märtsil. Kiirhinnang põhineb mitmesugustel näitajatel, sealhulgas kaubanduse, transpordi ja töötleva tööstuse statistikal, maksudeklaratsioonidel, energiatootmise andmetel ning hinnainfo põhjal loodud majandusmudelitel.
Samas rõhutab statistikaamet, et kiirhinnang eeldab majanduse struktuuri ja trendide püsimist ning ei pruugi kajastada üksikuid suuri tehinguid, mis võivad Eesti väikses majanduses üldpilti märgatavalt mõjutada. Seetõttu ei ole kiirhinnang metoodiliselt täielikult võrreldav ametliku SKP-ga, mille arvutamisel võetakse arvesse kõik majandustehingud.
Loe teisi uudiseid SIIT
