Tänavune jaanuar on olnud keskmisest mitme kraadi võrra külmem ning ilmaprognooside järgi püsib talvine ilm ka edaspidi. Pikaajaline pakane mõjutab otseselt igapäevaelu: transporti, veesüsteeme, kütmist ning inimeste tervist. Spetsialistid rõhutavad, et just nüüd on tähelepanelikkus ja kainelt mõtlemine eriti olulised.
Päästeameti ennetustöö osakonna ohutusteadlikkuse ekspert Tuuli Taavet hoiatab eelkõige lahtise tulega küttekehade kasutamise eest. Külmade ilmadega jahtub eluruum kiiremini ning tekib ahvatlus kütta ahju väga kuumaks. See võib aga küttekehale kahju teha ja suurendada tuleohtu. Turvalisim on kütta hommikul, lasta seadmel vähemalt kaheksa tundi jahtuda ning alles seejärel õhtul uuesti kütta. Nii pikeneb küttekeha eluiga ja väheneb õnnetuste oht.
Eriti ohtlikuks muutub intensiivne kütmine siis, kui küttesüsteem on amortiseerunud, valesti ehitatud või hooldamata. Ka tuha regulaarne eemaldamine on oluline, sest hooletus võib viia süttimiseni. Elektriliste soojapuhurite ja radiaatorite kasutamisel tuleb jälgida, et elektrisüsteemi ei koormataks üle, sest külmade ilmadega kasvab elektritarbimine märgatavalt.
Pakane seab tõsise proovikivi ka veevärgile. Taaveti sõnul külmuvad miinuskraadidega sageli veetorud ning nende sulatamisel tuleb olla äärmiselt ettevaatlik. Leeklambi või lahtise tule kasutamise asemel soovitatakse kasutada soojakaableid või soojapuhurit ning alati protsessi juures viibida. Torude külmumise ennetamiseks tasub need katta lisaisolatsiooniga.
AS Tallinna Vesi kommunikatsiooni ja turunduse juhi Kristiina Tambergi sõnul ei tasu karta aastavahetuse veekatkestuste kordumist. Tookordne olukord oli põhjustatud erakordsest ilmastikunähtusest ja tavapärasest suuremast veetarbimisest. Tallinna peamine joogiveeallikas, Ülemiste järv, on praegu jääkaane all ning veevõtu- ja puhastusprotsessid toimivad plaanipäraselt. Samas rõhutab Tamberg, et ligi 3000 kilomeetrit torustikku mõjutab külm paratamatult ning kõige kriitilisemad on just kiired temperatuurikõikumised külma alguses või kiirel soojenemisel.
Transpordisektoris tähendab püsiv pakane suuri väljakutseid. Transpordiameti korrashoiu ja liikluskorralduse üksuse juhataja Jarmo Vooglaine selgitab, et talihoolde aastane kulu on ligi 22 miljonit eurot. Kuigi püsiv miinuskraad ei suurenda otseselt kulusid, mõjutab see tehnikat, kütusekulu ja hooldusvajadust. Eriti keeruline on olukord siis, kui temperatuur kõigub, sajab palju lund või esineb jäävihma. Väga madalatel temperatuuridel väheneb ka keemiliste libedustõrjevahendite tõhusus ning rohkem tuleb kasutada mehaanilist hooldust.
Ka Tallinna ühistransport tunneb pakase mõju. Linnatranspordi valdkonna juhi Rasmus Saksa sõnul vajavad trammirööpad talvel pidevat puhastamist, sest lumi ja jää kogunevad pöörangutesse. Bussiliiklust mõjutavad libedus ja kitsamaks muutuvad sõidurajad, mistõttu peavad juhid sõitma aeglasemalt ja arvestama pikema pidurdusteekonnaga. Reisijatel soovitatakse varuda aega ning jälgida reaalajas infot peatustabloodel ja rakendustes.
Tervise seisukohalt rõhutab perearst Triinu-Mari Ots, et vastupidiselt levinud arvamusele ei soosi karm pakane viiruste levikut. Haigused levivad pigem siis, kui inimesed on siseruumides lähestikku. Küll aga on oluline riietuda kihiliselt, kaitsta külma eest nägu ja käsi ning vältida pikki ekslemisi libedates oludes, eriti eakatel.
Kokkuvõttes nõuab jätkuv pakane igalt inimeselt tähelepanelikkust ja tervet mõistust. Olgu tegu kütmise, vee, liikumise või tervisega – teadlik käitumine aitab vältida õnnetusi ja tulla külmale perioodile turvaliselt vastu.
Loe teisi uudiseid SIIT
