Välisminister Margus Tsahkna osales täna, 29. jaanuaril Brüsselis toimunud Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel, kus ta rõhutas, et Venemaa raskustes majandusele tuleb kiirkorras täiendavat survet avaldada ning Venemaa võitlejate ees tuleb Euroopa uks suletuna hoida.
„Läinud aastal suurendas EL nelja sanktsioonipaketi vastuvõtmisega survet Venemaale märkimisväärselt. Täna näeme, et Venemaa majanduskasv on stagneerunud, inflatsioon püsib kõrge ning üle poole riikliku heaolufondi likviidsetest varadest on juba kulutatud,“ ütles Tsahkna.
„Venemaa nafta- ja gaasitulud langesid mullu detsembris aastatagusega võrreldes 22%, mis tähendab, et Venemaal jääb sõjapidamiseks vajalikke rahalisi vahendeid üha vähemaks. Seda olukorda tuleb ära kasutada ja võtta kiiresti vastu 20. sanktsioonipakett, millega Venemaa energiatulud veelgi väheneks,“ ütles Tsahkna. „Järgmine pakett peaks sisaldama sanktsioone Venemaa energiaettevõtete, varilaevastiku ja nende tegevust võimaldavate isikute vastu ning selle paketi keskne element peab olema mereteenuste keeld Vene energiakandjaid eksportivatele laevale.“
Välisminister lisas, et Venemaa jätkuva sõjalise terrori taustal tuleb tegutseda Ukraina õhukaitsevõimekuse tugevdamise ja energiasektori toetamise nimel.
„Venemaa tahab pommitada end paremale positsioonile läbirääkimistelaua taga. Ukraina toetajate ülesanne on tagada, et see ei õnnestuks,“ ütles välisminister.
Tsahkna tõstatas ka vajaduse kehtestada Schengeni alale sissesõidu- ja elamislubade väljastamise keeld kõigile Venemaa eest Ukrainas sõdinud Venemaa kodanikele.
„Endiste islamivõitlejate või ka Balkani sõdades osalenute imbumine Euroopasse on meile kord juba näidanud, millist ohtu jõhkrustes osalenud Euroopa ühiskondadele ja julgeolekule kujutavad,“ ütles Tsahkna. „Venemaa eest võitlejate seas on vanglatest rindele suunatud süüdimõistetud kurjategijaid ja selgelt Euroopa-vaenulikult meelestatud isikuid. Endised võitlejad on Venemaa eriteenistustele sobiv värbamisreserv, keda saab kasutada sabotaaži, õõnestustegevuse ja organiseeritud kuritegevuses osalemise eesmärgil Euroopa pinnal.“
„Ukrainas sõjakoledusi toime pannud Vene võitlejate ees peab Euroopa uks jääma kindlalt suletuks,“ rõhutas minister. „Sellel sammul oleks ka selgelt heidutav mõju. Iga Venemaa nimel võitlemist kaaluv mees mõtleks, kas see samm on väärt Schengeni musta nimekirja sattumist.“
Välisministrid arutasid ka olukorda Ida-Aafrika suurjärvistu piirkonnas ja Lähis-Idas. Lisaks tõstatas välisminister Tsahkna kohtumisel vajaduse võtta EL-i suhetes kolmandate riikidega arvesse seda, milline on nende riikide suhtumine ja tegutsemine Venemaa agressiooni küsimustes, tuues esmajoones näiteks suhted Kuubaga.
„Kuuba toetab otseselt ja avalikult agressorriik Venemaa sõjanarratiivi ja on Venemaaga koostööd tihendanud. Lisaks ei saa mööda vaadata Kuuba režiimi üha jätkuvatest ja süvenevatest inimõiguste rikkumistest, mille ilmekamateks näideteks on 2021. aasta rahumeelsetes protestides osalenute vangistamine ning sõna- ja kogunemisvabaduse piiramine. EL-il tuleb senine Kuuba-poliitika ümber vaadata,“ ütles Tsahkna.
Kohtumisel ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Volker Türkiga arutati inimõiguste kaitset ja edendamist. Samuti osales välisminister Euroopa Liidu ja Maroko assotsiatsiooninõukogu kohtumisel.
Loe teisi uudiseid SIIT
