Paljud täiskasvanud märkavad endas kummalist ärritust, mis tekib just siis, kui telefon heliseb ja ekraanil on vanema nimi. Isegi siis, kui suhe pole otseselt halb, võib kõne järel jääda tunne, et midagi oli valesti. See reaktsioon ei ole juhuslik ega tähenda, et sa oleksid halb laps. Väga sageli peitub selle taga konkreetne ja korduv põhjus. Siin on 11 kõige levinumat põhjust, miks täiskasvanud tunnevad end vanematega telefonis rääkides ärritununa.
Esimene põhjus on see, et vanemad räägivad sinuga endiselt nagu lapsega. Toon, küsimused või õpetlikud märkused võivad alateadlikult viia sind tagasi rolli, kust sa oled ammu välja kasvanud. See tekitab sisemist vastupanu, isegi kui sõnad iseenesest pole halvad.
Teiseks on paljudel täiskasvanutel vanematega lahendamata emotsioone. Vanad haavad, ütlemata jäänud asjad või lapsepõlves kogetud ebaõiglus võivad pinnale kerkida just telefonivestluse ajal, sest hääl kannab endas mälu ja tundeid.
Kolmandaks tekib ärritus siis, kui vestlus muutub kontrollivaks. Küsimused raha, töö, laste, tervise või elustiili kohta võivad tunduda pealetükkivad, isegi kui need on esitatud hoolivalt. See käivitab tunde, et sinu elu hinnatakse või jälgitakse.
Neljandaks on põhjus ajastus. Sageli helistavad vanemad hetkel, mil oled väsinud, hõivatud või emotsionaalselt tühi. Kuna vanematele on raske öelda “praegu ei sobi”, tekib sisemine konflikt, mis väljendub ärritusena.
Viiendaks tunnevad paljud täiskasvanud süütunnet. Kui sa ei helista sageli või ei vasta alati kohe, võib iga kõne kanda endas varjatud süütunnet, mis muutub kaitsemehhanismina ärrituseks.
Kuuendaks on probleem rollide segunemine. Täiskasvanuna oled sa oma elu juht, kuid vanemaga rääkides libised vahel tagasi rolli, kus sa pead end õigustama, seletama või vastama ootustele. See rollivahetus on psühholoogiliselt väsitav.
Seitsmendaks võib ärrituse taga olla see, et vanem ei kuula päriselt. Kui vestlus keerleb pidevalt nende teemade, murede või vaadete ümber, tekib tunne, et sinu sisemaailmale ei jää ruumi.
Kaheksandaks kogevad paljud alateadlikku hirmu pettumuse ees. Vanematega rääkides võib tekkida tunne, et sa ei vasta nende ootustele, isegi kui neid otseselt välja ei öelda. See pinge koguneb ja väljendub ärritusena.
Üheksandaks on põhjus selles, et vanemad toovad esile vanu mustreid. Sama dünaamika, mis toimis lapsepõlves, võib aktiveeruda hetkega. See ei ole ratsionaalne, vaid emotsionaalne reaktsioon, mille keha mäletab.
Kümnendaks mõjutab ärritust piiride puudumine. Kui vanem ei austa sinu aega, privaatsust või otsuseid, isegi väikestes asjades, tekib sisemine vastupanu, mis koguneb iga kõnega.
Üheteistkümnendaks võib põhjus olla see, et sa oled kasvanud, aga suhe pole järele jõudnud. Sina oled muutunud, küpsenud ja õppinud ennast paremini tundma, kuid vanem näeb sind endiselt läbi vana pildi. See vastuolu tekitab frustratsiooni, isegi kui armastus on alles.
Kokkuvõttes ei tähenda vanematega rääkimise ajal tekkiv ärritus armastuse puudumist. Väga sageli tähendab see hoopis seda, et sa oled kasvanud, teadlikum ja vajad selgemaid piire. Selle tunde märkamine on esimene samm küpsema ja ausama suhte poole, nii vanemate kui ka iseendaga.
Loe teisi huvitavaid teemasi SIIT
