Foto Erik Peinar
Riigikogu ei toetanud täna 33 saadiku algatatud umbusaldusavaldust regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrasele.
Ministrile umbusalduse avaldamise poolt oli 35 Riigikogu liiget. Umbusalduse avaldamiseks olnuks vaja vähemalt 51 häält.
Umbusaldusavalduse algatajaid esindanud Lauri Läänemets ütles Riigikogus, et umbusaldusavalduse peamisi põhjusi on kaks.
Esimene on seotud ühistranspordiga, mille ühe, teise või kolmanda stsenaariumi järgi peaksid hakkama ühiskonna kõige nõrgem osa tasuma piletihinda ehk siis lapsed ja eakad inimesed. Ta meenutas, et regionaal- ja põllumajandusministri üks olulisemaid ülesandeid on tegelikult seista tasakaalustatud Eesti arengu eest. „See väljakäidud plaan, mis puudutab lastelt ning pensionäridelt piletiraha kogumist maakonnaliinidel sõitvates bussides, tähendab tegelikult järjekordset hoopi väga paljuski just sellelesamale regionaalarengule, mis on pandud sellele ametikohale ülesandeks seista just nende teemade eest,“ ütles Läänemets.
Umbusaldusavalduse teine pool puudutab asjaolu, et Riigikontroll on oma auditis tuvastanud ja teinud üpris kriitilise hinnangu, mis puudutab Eesti valmisolekut erinevateks julgeolekuolukordadeks. „Me oleme väga palju rääkinud sõjalisest julgeolekust, aga me oleme rääkinud ka tegelikult elanikkonnakaitsest ja laiemast julgeolekust. Selle üks osa lisaks varjenditele ja kõiksugu muudele teavitussüsteemidele ja meditsiinilisele valmisolekule on loomulikult see, kas meil on olemas toiduvarud,“ ütles Läänemets. „Hoolimata sellest, et toiduvaru peab olema kindlustatud kogu elanikkonnale 14. päevaks, ei ole see Riigikontrolli auditi põhjal nii, vaid praegune toiduvaru on 10%-le toitu 30 päevaks. Ja mure on selles, et – vähemalt Riigikontroll ei tuvastanud – millisest eesmärgist või õigusaktist selline tegevus tuleneb.
„Tagasi tulles laiema pildi juurde, siis me saame teha vaid ühe selge ja konkreetse järelduse. Kõigepealt, regionaal- ja põllumajandusminister ei ole kasutanud võimalust seista regionaalarengu eest, Eesti maapiirkondade eest, vaid on ise astunud samme selle vastu,“ ütles Läänemets.
Terras vastas tehtud etteheidetele. Tema sõnul on hindamiseks vaja, kas ühistranspordireform on põhjendatud või mitte, tuleb kõigepealt vaadata, kuidas me praegusesse seisu jõudsime. 2018. aastal kehtestati Eestis maakondlik tasuta bussisõit. Selle sõnastatud eesmärk oli parandada maapiirkondade liikumisvõimalusi ja suurendada ühistranspordi kasutamist. „Riik võttis selle eest vastutuse ja kõik kulud täielikult enda kanda. Kui üks ühistranspordiliik on järsku tasuta, siis hakkab see tõrjuma teisi. Eestis juhtus täpselt niimoodi,“ nentis minister. Ta selgitas, et reisijad ei hakanud rohkem liikuma, piletiga rongi asemel mindi lihtsalt tasuta bussi. Rong ei saanud kaduda, sest ka rongiühendus oli vajalik. „Ja tulemus oli käes – tuli maksta bussi eest ja tuli samas ka rongi rohkem doteerida. Tasuta buss ei vähendanud riigi kulu, vaid tõstis seda teises kohas,“ ütles Terras.
„Täpselt sama juhtus kommertsliinidega. Kui riik pakub tasuta teenust, ei saa piletiturul põhinev liin sellega konkureerida.“
Pärast tasuta maakondliku ühistranspordi kehtestamist on riigi dotatsioon maakondlikule bussiliiklusele kasvanud mitmekordselt. Samal ajal ei ole ühistranspordi kasutajate arv samas tempos kasvanud. „Vastupidi, viimaste aastate statistika näitab, et autoga liikumise osakaal on kasvanud ja ühistranspordi oma on vähenenud. Eestis tehakse aastas ligi 22 miljonit maakondlikku bussireisi,“ ütles Terras.
Ta tuletas meelde, et laste ja eakate puhul ei ole kunagi räägitud kulupõhisest hinnast, vaid suuresti soodustatud osalusest. „Riik ei vabane vastutusest, aga vastutus peab olema ausalt jaotatud, et meil oleks raha liine tihendada ja isegi juurde teha seal, kus inimesed päriselt liiguvad,“ põhjendas Terras.
Kõneldes toidujulgeolekust, ütles Terras, et julgeolek ei ole ainult see, mitu tanke või mitu sõdurit meil on. „Julgeolek on ka see, kas kriisiolukorras jõuab toit põllult poodi ja poest inimeseni.“
Täna tagab Eesti Varude Keskus varu vaid 10%-le elanikkonnast. Kui me tahame päriselt 14 päeva varu kõigile, siis tuleb see poliitiliselt otsustada ja kinni maksta.
Toidujulgeolek algab tootmisest. Iga euro, mis läheb Eesti põllumehele ja toidutootmise elujõulisusse, annab kriisis rohkem kindlust kui euro, mis seisab konservina laos. Toidujulgeolek vajab ühte peremeest. Seetõttu olen teinud ettepaneku kaaluda Eesti Varude Keskuse toomist Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse.
Riigil on aastaid kehtinud eesmärk tagada kogu elanikkonnale 14-päevane toiduvaru, kuid selle eesmärgi täitmiseks ei ole tehtud vastavaid rahastusotsuseid ega määratud sellele selget vastutajat. See vastuolu ei ole tekkinud eile ega ka minu ametiajal. Sama muster kordub ühistranspordis, kus eesmärgid on suured, ootused kõrged, aga vastutus ja rahastus hajuvad asutuste vahel. Just sellepärast ongi ekslik käsitleda varusid kuidagi eraldiseisvana, isoleeritud teemana.
„Täna on küsimus selles, kas me julgeme tunnistada tegelikku olukorda, et tasuta teenus, mis ei toimi, on kallim teenus üldse, et paberil eksisteeriv toiduvaru jätab kriisis kõhud tühjaks. Kui Riigikogu leiab, et probleemide aus väljaütlemine ja lahenduste pakkumine on umbusalduse põhjus, siis olen ma oma tööd teinud õigesti. Kui aga leiate, et neid probleeme tuleb lahendada, siis palun toetust selleks tööks, et saaksime ehitada riiki, mis toimib ka siis, kui on raske,“ ütles Terras.
Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Laats Keskerakonna, Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku, Martin Helme EKRE ja Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist.
Esimesel lugemisel lükati tagasi üks eelnõu
Tänasel istungil jätkus möödunud nädalal istungi tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada Naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsiooni denonsseerimine“ eelnõu (751 OE) arutelu.
Eelnõu esitajad soovivad et valitsus algataks menetluse Istanbuli konventsioonist väljumiseks. Esitajate sõnul on ettepaneku eesmärk taastada Eesti suveräänsus väärtuspõhise perekonna- ja hariduspoliitika kujundamisel ning lõpetada osalus konventsioonis, mis on nende hinnangul osutunud vastuoluliseks ja ebaefektiivseks vahendiks vägivalla vastu võitlemisel. Algatajate hinnangul sisaldab konventsioon ideoloogilisi elemente, mis kujundavad ümber ühiskonna arusaamu soost ja soorollidest. Samuti leiavad eelnõu algatajad, et konventsioon ei ole vajalik naiste kaitse tagamiseks, kuna selleks on võimalik täiendada riigisiseseid seadusi.
Möödunud neljapäeva istungil jäid läbirääkimised pooleli, kus on sõna võtsid Marek Reinaas Eesti200 ja Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist. Tänasel istungil võtsid sõna Mihkel Lees Reformierakonna ja Helle-Moonika Helme EKRE fraktsioonist.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 9 ja vastu 54 Riigikogu liiget. Otsust ei võetud vastu.
Arupärimistele vastamine jäi päevakorrast välja
Algatajate ettepanekul arvati tänasest päevakorrast välja arupärimine Eesti teatrite rahastamise kohta (nr 867), millele pidi vastama kultuuriminister Heidy Purga ja arupärimine Vene-Iisraeli ärimehe Sergei Ugeri tegevuse seaduslikkuse kohta seoses Väimela alevikus planeeritava mineraalveekaevandusega (nr 858), millele pidi vastama siseminister Igor Taro.
Päevakorrast jäi samuti välja arupärimine valeinformatsiooni esitamise kohta (nr 863), millele pidi vastama rahandusminister Jürgen Ligi.
Vabas mikrofonis võtsid sõna Peeter Ernits, Lauri Laats, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Andres Metsoja, Aivar Kokk ja Madis Kallas.
Istung lõppes kell 20.04.
Fotod: /autor Erik Peinar, Riigikogu Kantselei/
Loe teisi uudiseid SIIT
