Sõprussuhted ei katke enamasti üleöö. Harva on üks konkreetne konflikt või sündmus, mis kõik purustab. Palju sagedamini toimub eemaldumine vaikselt ja aeglaselt. Üks sõnum jääb vastamata, üks kohtumine lükatakse edasi, huvi hääbub ja lõpuks on inimene üksi, mõistmata täpselt, millal ja miks see juhtus. Inimesed, kes aja jooksul kaotavad pea kõik oma sõbrad, ei ole tavaliselt halvad või pahatahtlikud. Enamasti kordavad nad alateadlikult teatud mustreid, mis muudavad suhted väsitavaks või ühepoolselt raskeks.
Esimene asi on see, et nad räägivad palju, kuid kuulavad vähe. Vestlused keerlevad pidevalt nende enda elu, probleemide ja emotsioonide ümber. Nad ei pruugi seda teha tahtlikult, kuid aja jooksul tekib teistel tunne, et nende mõtted ja tunded ei mahu sellesse suhtesse ära. Kui inimene ei tunne end kuulatuna, hakkab ta vaikselt eemalduma.
Teiseks kipuvad nad olema emotsionaalselt kurnavad. Iga kohtumine muutub justkui teraapiaseansiks, kus räägitakse peamiselt raskustest, pettumustest ja valust. Kuigi toetamine on sõpruse osa, ei suuda keegi olla pidevalt kellegi teise emotsionaalne prügikast. Kui kergus ja rõõm kaovad, hakkab side lagunema.
Kolmandaks on neil raskusi vastutuse võtmisega oma käitumise eest. Kui suhtes tekib pinge, otsitakse süüdlast väljastpoolt. Nad tunnevad end sageli valesti mõistetuna ega küsi endalt, milline on nende enda roll tekkinud olukorras. See muudab konfliktide lahendamise peaaegu võimatuks.
Neljas muster on piiride mitte austamine. Nad_ATTACHMENT võivad helistada, kirjutada või nõuda tähelepanu hetkel, mil teisel ei ole selleks ruumi. Või vastupidi – kaovad pikaks ajaks ja ilmuvad tagasi, justkui midagi poleks juhtunud. Selline ebastabiilsus tekitab teistes ebakindlust ja väsimust.
Viiendaks kipuvad nad olema negatiivsed või küünilised. Kui iga teema lõpeb pessimismi, kriitika või irooniaga, muutub suhtlus raskeks. Inimesed otsivad suhetest tuge ja turvatunnet, mitte pidevat raskustunnet. Aja jooksul hakatakse sellist seltskonda vältima.
Kuues asi on see, et nad ei oska rõõmustada teiste õnnestumiste üle. Kas siis kadeduse, võrdlemise või sisemise ebakindluse tõttu tundub teiste edu neile ebamugav. See võib väljenduda pisendamises, vaikuses või teemavahetuses. Selline reaktsioon lõhub usaldust ja soojust suhetes.
Seitsmendaks on neil kalduvus hoida kinni minevikust. Vanad solvumised, ütlemata jäänud asjad ja lahendamata konfliktid elavad nende sees edasi ning kanduvad ka uutesse suhtlusmomentidesse. Selle asemel, et edasi liikuda, kantakse vana valu kaasas ja see mürgitab ka olevikku.
Kaheksandaks ei panusta nad suhetesse järjepidevalt. Nad ootavad sageli, et teised teeksid esimese sammu, kutsuksid, kirjutaksid ja hoiaksid kontakti. Kui seda ei juhtu, tõlgendavad nad seda hülgamisena, mõistmata, et suhted vajavad kahepoolset hoolt.
Üheksandaks kardavad nad haavatavust, kuid samas igatsevad lähedust. Nad võivad hoida distantsi, mitte avada end päriselt või mängida rolli, mis ei ole aus. See loob pinnapealseid suhteid, mis ei pea ajale vastu.
Kümnes muster on see, et nad ei muutu koos eluga. Inimesed arenevad, muutuvad ja kasvavad. Kui keegi jääb kinni vanadesse mõtteviisidesse, rollidesse või harjumustesse, tekib paratamatult lahknemine. Paindumatus muudab suhted jäigaks.
Üheteistkümnendaks on neil raske uskuda, et nad on väärt püsivaid ja sügavaid sõprussuhteid. See sisemine uskumus peegeldub käitumises, ootustes ja reaktsioonides. Kui inimene alateadlikult ootab, et ta jäetakse maha, hakkab ta sageli käituma viisil, mis selle lõpuks ka teoks teeb.
Sõprade kaotamine ei ole alati märk sellest, et inimene on halb. Sageli on see märk sellest, et keegi vajab rohkem eneseteadlikkust, tervemaid piire ja ausamat suhet iseendaga. Hea uudis on see, et mustrid, mis on õpitud, on ka muudetavad. Kui inimene hakkab end kõrvalt vaatama ja vastutust võtma, on alati võimalik luua uusi, sügavamaid ja kestvamaid sidemeid.
Loe teisi horoskoope SIIT
