Sel aastal on Riigikogu erakondade seas enim uusi liikmeid juurde saanud opositsioonis olevad EKRE ja Isamaa, samal ajal kui valitsust juhtiva Reformierakonna liikmete arv on märkimisväärselt vähenenud. Äriregistri andmed näitavad selget trendi, kus valijate ja toetajate liikumine soosib eelkõige opositsiooniparteisid.
EKRE ridadesse on sel aastal astunud 902 uut liiget. Teisipäevase seisuga kuulub erakonda kokku 9256 inimest. Kui võrrelda eelmise aasta lõpu seisu, mil EKRE-l oli 8823 liiget, on liikmeskond kasvanud 433 inimese võrra. Samas on EKRE-s ka kõige suurem lahkujate arv – liitumiste ja liikmete koguarvu muutuse põhjal võib järeldada, et erakonnast on sel aastal lahkunud või välja arvatud 469 liiget.
Uute liikmete arvult järgneb EKRE-le Isamaa. Sel aastal on Isamaaga liitunud 448 inimest. Kui 2024. aasta lõpus oli erakonnal 7002 liiget, siis nüüdseks on liikmete arv kasvanud 7266-ni. See tähendab aastast netokasvu 264 liiget, kuigi samal ajal kustutati erakonna nimekirjast 184 inimest.
Kõigi teiste parlamendierakondade liikmeskond on sel aastal vähenenud. Kõige suurema languse on läbi teinud Reformierakond. Valitsusparteiga on sel aastal liitunud vaid 65 uut liiget, samal ajal kui erakonna liikmete koguarv on vähenenud 459 inimese võrra. Aasta jooksul kustutati Reformierakonna nimekirjast 524 liiget ning praegu kuulub erakonda kokku 9080 inimest.
Valitsuskoalitsiooni kuuluva Eesti 200 liikmeskond on samuti kahanenud. Sel aastal on erakonnaga liitunud 20 uut liiget, kuid liikmete koguarv on aasta jooksul vähenenud 129 inimese võrra. Kokku on Eesti 200-l praegu 648 liiget.
Opositsioonis olev Keskerakond on sel aastal küll saanud juurde 196 uut liiget, kuid samal ajal kustutati erakonna nimekirjast 509 inimest. Selle tulemusel on Keskerakonna liikmeskond aastaga vähenenud 313 inimese võrra. Vaatamata langusele on Keskerakond endiselt Eesti suurim partei, kuhu kuulub kokku 11 814 liiget.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga liitus 2025. aastal 114 uut liiget, ent samal ajal kustutati nimekirjast 238 inimest. Aasta alguses oli sotsiaaldemokraatidel 4679 liiget, nüüdseks on see number langenud 4555-ni, mis tähendab 124 liikme suurust vähenemist.
Parlamenti mitte kuuluva Parempoolsete erakonna liikmeskond on seevastu kasvanud. Sel aastal liitus erakonnaga 180 inimest ning nimekirjast kustutati 51 liiget. Kokku kuulub Parempoolsetesse 836 inimest, mis tähendab 129-liikmelist kasvu.
Väiksema toetusega erakondade seas paistab enim silma Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide (ERK) kasv. 2024. aastal EKRE-st sisetülide tõttu lahkunud või välja arvatud liikmete loodud erakonnaga on sel aastal liitunud 112 inimest. Kokku on ERK-l praegu 527 liiget.
Erakonnaga KOOS Organisatsioon Osutab Suveräänsusele on sel aastal liitunud 32 inimest ning kokku kuulub parteisse 749 liiget. Vabaerakonna liikmeskond kasvas seitsme inimese võrra ja ulatub nüüd 558 liikmeni. Roheliste ridadesse lisandus neli uut liiget, kokku on erakonnal 725 liiget.
Eestimaa Vasakliidus, mis tegutseb endise nime all Eestimaa Ühendatud Vasakpartei, toimusid möödunud suvel mitmed liikmete liikumised. Äriregistri andmetest ei selgu täpselt, kui palju uusi liikmeid erakonnaga liitus, kuid praegu kuulub Vasakliitu 506 inimest.
