Regionaal- ja Põllumajandusministeerium leiab, et Riigikontrolli värske audit näitab täpselt ära ühistranspordi tänased probleemid ja kinnitab, et liigume õiges suunas. Meil on ühine arusaam nii kitsaskohtadest kui ka lahendustest. Ministeerium valmistab ette ühistranspordireformi, millega on plaanis välja tulla juba lähiajal.
Reformi eesmärk on muuta praegune killustunud süsteem terviklikuks ja kasutajasõbralikuks, nii et bussid, rongid, laevad ja lennukid toimiksid koos ühe võrgustikuna. Audit toob välja samad teemad, millega oleme juba tegutsemas – parem liinivõrgu koordineerimine, ühtsem piletisüsteem, sujuvam andmevahetus ja selgem rahastus.
Ühistranspordireform on oluline regionaalse arengu seisukohalt, sest toimiv ja usaldusväärne ühistransport tagab inimestele parema ligipääsu töökohtadele, haridusele ja avalikele teenustele – sõltumata sellest, kas nad elavad suurlinnas või maapiirkonnas. Hästi toimiv transpordivõrk aitab siduda piirkondi, toetab ettevõtlust ja võimaldab inimestel elada ning töötada kogu Eestis.
Auditis juhiti tähelepanu, et maakonnaliinide bussisõitjatest maksab pileti eest vaid 30 protsenti, sest pensionärid ja noored sõidavad täna tasuta. Ühistranspordikulud kasvavad, mistõttu liinivõrgu arendamiseks ja teenuse kvaliteedi tõstmiseks on vaja täiendavaid vahendeid. Siiski pelgalt soodustuste või hindade muutmine vähendaks aga kasutajate arvu ning seetõttu on reformi eesmärk muuta teenus mugavamaks ja kättesaadavamaks ning teha ühistransport autoga liiklejatele atraktiivseks alternatiiviks.
Ministeerium on juba loonud veebipõhise tööriista, mis aitab ühistranspordikeskustel hinnata liinivõrgu muudatuste mõju ja kavandada paremaid lahendusi. Peagi lisandub ka peatuste kasutamise raport, mis näitab, milliseid peatusi inimesed tegelikult kasutavad. See annab otsustajatele täpsema pildi liikumisvajadustest ja aitab suunata raha sinna, kus seda kõige rohkem vaja on.
Reformi käigus valmistatakse ette ka Ühistranspordiseaduse muudatused, et oleks selge, kuidas jaguneb vastutus ja rahastus riigi ning omavalitsuste vahel. Lisaks luuakse alus ühtsele piletisüsteemile ja nõudepõhistele teenustele, mis muudavad ühistranspordi kättesaadavaks ka väiksemates kohtades.
Eesmärk on, et aastaks 2030 oleks Eestis tark ja hästi toimiv ühistransport, mis on juhitud terviklikult, rahastatud läbipaistvalt ja töötab ühtselt kõigis piirkondades.
