www.minuaeg.com
Augusti lõpuks ulatus Eesti eelarvepuudujääk 342 miljoni euroni ehk 0,8% SKP-st. Tänu tugevatele maksulaekumistele on puudujääk väiksem kui mullu, kuid kulusid suurendasid kaitseinvesteeringud ja tervishoiukulud.
Augusti lõpuks oli Eesti valitsussektori eelarvepuudujääk 342 miljonit eurot, mis moodustab 0,8 protsenti oodatavast sisemajanduse koguproduktist (SKP). Eelmise aastaga võrreldes on tulemus oluliselt parem – 207 miljoni euro võrra väiksem kui 2024. aasta samal ajal, mil puudujääk ulatus 1,4 protsendini SKP-st. Paranenud tulemus tuleneb eelkõige tugevast juriidilise isiku tulumaksu laekumisest ja maksutulude üldisest kasvust.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Helin Küti sõnul ulatus keskvalitsuse ehk riigieelarve puudujääk augusti lõpuks 381 miljoni euroni. Kuigi aasta alguses aitas erakorraline tulumaksu laekumine eelarvet ülejäägis hoida, pöördus see kevadel tagastuste tõttu taas puudujäägiks. „Sellegipoolest on tänavune defitsiit eelmise aastaga võrreldes 231 miljoni euro võrra väiksem,“ kinnitas Kütt.
Maksutulude laekumine on olnud ootustest parem nii eelarve kui ka suvise majandusprognoosi võrdluses. Suure panuse andsid füüsilise ja juriidilise isiku tulumaksud, mis on ületanud prognoose juba mitu kuud järjest. Ka mittemaksuliste tulude kasv on olnud märgatav tänu välistoetuste suurenemisele ja uutele tasudele, näiteks sõidukite registreerimistasule.
Sotsiaalkindlustusfondide eelarvepositsioon oli augusti lõpuks 35 miljonit eurot puudujäägis. Suurima osa sellest moodustas Tervisekassa, mille defitsiit ulatus 48 miljoni euroni. Küti sõnul on puudujääk kooskõlas suvise prognoosiga, mille järgi ulatub aasta lõpuks defitsiit umbes 122 miljoni euroni. Peamised põhjused on tervishoiutöötajate kiire palgakasv, teenuste suurenenud nõudlus ja ootus, et ravijärjekorrad ei pikene.
Töötukassa olukord on samas stabiilsem – augusti lõpuks oli kassal 14 miljoni euro suurune ülejääk. Töötuse määr püsis 6,3 protsendi juures, mis on madalam kui eelmisel aastal samal ajal ning ka väiksem kui kolmel eelneval aastal. Rahandusministeeriumi hinnangul püsib töötukassa eelarve aasta lõpuks tasakaalus.
Kohalike omavalitsuste eelarvepositsioon jõudis augusti lõpuks 74 miljoni euro suuruse ülejäägini, mis on 35 miljonit rohkem kui aasta varem. Siiski aeglustas augustis kulude kiire kasv ülejäägi suurenemist.
Riigieelarveliste asutuste kulud kasvasid augustis aastatagusega võrreldes 10,3 protsenti, ulatudes 1,41 miljardi euroni. Kulude suurenemise taga on eeskätt investeeringud, kaitseotstarbelised väljaminekud ja majandamiskulude tõus. Augustis suurenesid riigikaitse valdkonna kulutused 32,1 miljoni euro võrra ning tööjõukulud 5,5 protsenti.
Investeeringute maht kasvas aastaga ligi 49 miljonit eurot, millest suurem osa suunati riigikaitsesse – 41,4 miljonit eurot rohkem kui mullu. Kaheksa kuu kokkuvõttes on investeeringuid tehtud juba 165,6 miljoni euro võrra rohkem, millest 152 miljonit puudutavad kaitsevaldkonda. Lisaks on suurenenud sisejulgeoleku parandamiseks tehtavad kulutused.
Samas on riik jätkanud toetuste maksmist ja sotsiaalsete kohustuste täitmist. Augustis maksti vanaduspensione 13,5 miljoni euro võrra rohkem kui mullu, mis tõstis sotsiaaltoetuste kogusummat 14,5 miljoni euro võrra. Välismaiseid toetusi vahendati 24,4 miljoni euro võrra rohkem ning kohalikele omavalitsustele eraldati lisaraha avalike teenuste ja arenduste toetamiseks.
Rahandusministeeriumi hinnangul on maksutulude kasv seni aidanud eelarvet tasakaalus hoida, kuid kulusurve – eriti kaitse ja tervishoiu valdkonnas – püsib tugev. Kokku on tänavu kaheksa kuuga laekunud üle miljardi euro rohkem makse kui mullu samal ajal. See peegeldab majanduse vastupidavust, kuid samas ka valitsuse kohustust hoida avaliku sektori kulutused kontrolli all.
„Kuigi tänavune eelarvepositsioon on parem kui mullu, jääb järgmiste kuude fookus jätkuvalt eelarvedistsipliini hoidmisele,“ rõhutas Kütt. „Kulude kasv, eriti tervishoius ja riigikaitses, peab käima käsikäes tulubaasi tugevdamisega.“
