Kuigi kodusigade seas pole enam aktiivseid koldeid, levib sigade Aafrika katk metsades kiiresti. Eksperdid hoiatavad: oht pole kadunud ja uus puhang võib algaval hooajal taas rünnata.
Kuigi kõik sigade Aafrika katku (SAK) kolded on farmides likvideeritud ja kodusigade seas aktiivseid juhtumeid enam ei ole, ei tähenda see, et oht oleks möödas. Vastupidi – metssigade hulgas on viirus hakanud kiiresti levima, mistõttu kutsub põllumajandus- ja toiduamet (PTA) kõiki loomapidajaid ja jahimehi üles säilitama valmisolekut uueks hooajaks.
PTA teatas oktoobri alguses, et loomataudi hädaolukord lõpetatakse, kuid valvsust ei tohi kaotada. Kõik nakatunud farmid on puhastatud, sead hukatud ja tehtud on esmane desinfektsioon. Loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda kinnitas, et kodusigade seas pole 15. oktoobri seisuga ühtegi aktiivset kollet.
„Kõik taudikolletes olnud sead on hukatud ning kahjustatud loomsete kõrvalsaaduste tehastes käideldud. Käesoleval aastal on katk tabanud 11 farmi ning selle tõttu on tulnud hukata ligikaudu 60 000 siga,“ sõnas Kalda.
Kuigi olukord farmides on stabiliseerunud, jätkuvad ettevalmistused võimaliku uue laine vastu. Metsküla matmispaiga ümbrusesse rajatakse kaitseaeda, ja mitmetes farmides käib lõplik desinfitseerimine. Uute sigade sissetoomine on lubatud alles 15 päeva pärast lõpppuhastuse lõpetamist, et tagada täielik ohutus.
Samas on metssigade hulgas olukord muutunud murettekitavamaks. Kui 1. oktoobril oli viirus diagnoositud 187 metsseal, siis kümne päeva jooksul kasvas see arv juba üle 200. Kõige enam on nakatumisi Viljandimaal ja Tartumaal, kus vastavalt 52 ja 36 metssiga on testitud positiivseks.
Kalda sõnul on viimase poole aastaga viiruse levik metsades oluliselt kiirenenud. Kui aasta esimesel poolel diagnoositi SAK 43 metsseal, siis suvekuudest oktoobrini on juhtumeid olnud juba 158. See näitab, et kuigi kodusektoris on viirus kontrolli all, on looduses pilt vastupidine.
Traditsiooniliselt on sigade Aafrika katku kõrghooajaks peetud suvekuud, juunist septembrini, kuid eksperdid rõhutavad, et see muster võib muutuda. Kalda sõnul ei saa praegu kindlasti rääkida ohutaseme langusest, sest viirus on endiselt aktiivne ja liigub põhja ning lääne suunas, jõudes juba Rapla-, Järva- ja Jõgevamaale.
„Viirus levib edasi ja tõenäosus, et see järgmisel aastal taas kodusigade sekka jõuab, on suur. Seetõttu peame kõik – loomapidajad, jahimehed ja ametkonnad – valmis olema ning järgima rangeid bioohutusnõudeid,“ lisas Kalda.
Hetkel kehtivad viibimiskeelud 26 sigalale, mis jäävad jõusse vähemalt oktoobri lõpuni või uute korraldusteni.
PTA andmetel on Eestis aastatel 2015–2017, 2021, 2023 ja 2025 registreeritud kokku 41 sigade Aafrika katku kollet. Selle aja jooksul on hukkunud või hukatud umbes 110 000 siga, ning majanduslik kahju ulatub hinnanguliselt üle 22 miljoni euro.
Eksperdid rõhutavad, et kuigi farmides on tehtud suur töö ja olukord on kontrolli all, on tõeline katsumus alles ees – viiruse leviku peatamine metsades. Just sealt võib uus laine taas alguse saada. PTA kutsub kõiki seakasvatajaid üles jätkama hoolikat bioohutuse järgimist, vältima metssea kontakti kodusigadega ning teavitama ametit igast kahtlusest.
„See, et kodusigade seas koldeid enam pole, on suur töövõit, kuid mitte lõpp. Oleme alles poolel teel ja valmisolekut vähendada ei tohi,“ rõhutas Kalda.
