Enamik inimesi arvab, et nad on head kuulajad – kuid tegelikult on kuulamisoskus üks alahinnatumaid ja haruldasemaid oskusi. Siin on 17 märki, mille järgi eksperdid ütlevad, et sa ei kuula tegelikult teisi.
Kuulamine tundub lihtne, aga tegelikult on see üks keerulisemaid suhtlemisoskusi. Enamik inimesi ei kuula selleks, et mõista – nad kuulavad selleks, et vastata. Psühholoogid ütlevad, et halb kuulamisoskus võib olla suurim põhjus, miks suhted ja tööalane koostöö aja jooksul lagunevad. Siin on 17 selget märki, et sa võid olla halvem kuulaja, kui arvad.
1. Sa katkestad teisi sageli poole lause pealt.
Kui sa ei lase teisel inimesel lõpetada, annad märku, et tema sõnad pole sulle nii tähtsad kui sinu omad. Katkestamine on üks suurimaid halva kuulaja tunnuseid.
2. Sa ootad oma järge, mitte ei kuula.
Selle asemel et päriselt kuulata, mõtled juba sellele, mida järgmisena ütled. Selline vestlus muutub kiiresti võistluseks, mitte ühenduseks.
3. Sa eeldad, et tead, mida teine ütleb.
Kui lõpetad teise inimese laused või teed oletusi, näitab see, et sa ei kuula teda praegu, vaid oma peas lood lugu, mis tundub tuttav.
4. Sa hakkad kohe nõu andma.
5. Sa vaatad telefoni või muid ekraane vestluse ajal.
Kui pilk uitab ja tähelepanu on hajutatud, tunneb teine, et ta pole sinu jaoks oluline. Kuulamine nõuab täielikku kohalolu.
6. Sa räägid endast rohkem kui kuulad teisi.
Kui vestlus muutub alati sinu kogemusteks ja arvamusteks, on see märk, et sa ei ole tõeliselt huvitatud teisest inimesest.
7. Sa oled kannatamatu, kui teine inimene räägib aeglaselt.
Head kuulajad ei kiirusta. Kui sind ärritab, et teine võtab aega, siis tõenäoliselt kuulad sa sõnu, mitte inimest.
8. Sa tõlgendad kohe teiste sõnu enda vastu.
Kui sa reageerid kaitsepositsioonilt (“aga mina ju ei teinud nii!”), ei kuula sa enam mõtteid ega tundeid – vaid otsid õigustust.
9. Sa väldid silmsidet.
Silmside on üks lihtsamaid viise näidata, et oled kohal. Selle puudumine võib anda signaali, et sind ei huvita, mida teine räägib.
10. Sa mäletad vähe sellest, mida teine rääkis.
Kui sa pärast vestlust ei suuda meenutada detaile, on see märk, et sa ei olnud päriselt kohal. Kuulamine ei tähenda ainult vaikimist, vaid ka info vastuvõtmist.
11. Sa muutud kiiresti hajameelseks.
Kui sinu tähelepanu hajub iga kord, kui vestlus pole põnev, on see märk madalast empaatiast ja keskendumisvõimest.
12. Sa püüad alati “võita” vestluse.
Kui sinu jaoks peab vestlus lõppema nii, et sul on õigus, siis ei kuula sa teisi – sa vaidled. Tõeline kuulaja otsib mõistmist, mitte võitu.
13. Sa tühistad teiste tundeid.
Lause nagu “ah, see pole ju nii hull” või “ära võta nii isiklikult” vähendab teise inimese emotsionaalset kogemust ja paneb teda tundma, et teda ei mõisteta.
14. Sa kipud kohe teemat vahetama, kui teema muutub ebamugavaks.
Kuulamine tähendab ka valmisolekut olla koos ebamugavusega. Kui sa põgened vestlusest, kui see muutub raskeks, jätad teise inimese emotsionaalselt üksi.
15. Sa loed inimesi vaid pealiskaudselt.
Kui sa keskendud ainult sõnadele, mitte toonile, kehakeelele või emotsioonile, jääb sulle suur osa sõnumist tabamata.
16. Sa eeldad, et tead, kuidas teine tunneb.
Ütlus “ma tean täpselt, mida sa tunned” võib olla hea kavatsusega, aga tegelikult vähendab see teise inimese ainulaadset kogemust. Hea kuulaja küsib, mitte ei eelda.
17. Sa ei peegelda ega küsi täpsustusi.
Kuulamine tähendab ka mõistmise kontrollimist. Küsimused nagu “kas ma sain õigesti aru, et…” näitavad, et sa hoolid sellest, mida teine tegelikult öelda tahtis.
Kokkuvõte:
Halb kuulamine ei tee sind halva inimeseks, kuid see takistab sügavaid ja ausaid suhteid. Kuulamine on oskus, mida saab arendada – kohalolu, tähelepanu ja empaatia kaudu. Kui sa õpid kuulama mitte selleks, et vastata, vaid selleks, et mõista, muutub iga suhe sinu elus paremaks.
Loe teisi huvitavaid teemasi SIIT
