Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab igal kuul kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutustest. Enamik andmeid pärinevad ERA5 järelanalüüsi andmebaasist, mis põhineb miljarditel mõõtmisandmetel satelliitidelt, laevadelt, lennu- ja meteoroloogiajaamadest üle terve maailma.
Pinnalähedase õhutemperatuuri ja maailmamere pinnatemperatuuri olulised näitajad
Globaalne temperatuur
- 2025. aasta september oli maailmas soojuselt kolmas vaatlusajaloos. ERA5 andmetel oli maakera pinnalähedase õhutemperatuuri kuukeskmine 16,11 °C, mis on 0,66 °C võrra kõrgem võrdlusperioodi 1991–2020 septembrikuu keskmisest.
- September oli 0,27 °C võrra jahedam rekordiliselt soojast septembrikuust aastal 2023 ja kõigest 0,07 °C võrra jahedam samast kuust 2024. aastal.
- Kuu oli 1,47 °C võrra kõrgema temperatuuriga kui septembrikuu hinnanguline keskmine võrdlusperioodil 1850–1900, mida loetakse kokkuleppeliselt tööstuseelseks perioodiks.
- Viimase 12 kuu (oktoober 2024–september 2025) globaalne keskmine õhutemperatuur ületas 1991–2020 keskmist 0,63 °C võrra ja tööstuseelse perioodi keskmist hinnanguliselt 1,51 °C võrra.
ECMWFi kliimastrateegia juht Samantha Burgess kinnitas, et maakera temperatuur oli 2025. aasta septembris soojuselt kolmas ja peaaegu sama kõrge kui 2024. aasta septembris, millest see jäi maha vähem kui kraadikümnendiku võrra. „Aasta hiljem on kontekst maakera temperatuuri osas endiselt sama: püsivalt kõrged maapinnalähedased- ja merepinna temperatuurid, mis peegeldab atmosfääris jätkuvalt akumuleeruvate kasvuhoonegaaside mõju.“
Euroopa ja muud piirkonnad
- Septembris 2025 oli Euroopa keskmine õhutemperatuur maismaa kohal 15,95 °C, mis on 1,23 °C võrra kõrgem normperioodi 1991–2020 septembrikuu keskmisest. Seega oli september vaatlusajaloos soojuselt viies. Käesoleva aasta kuukeskmine erines ainult väheke (0,04 °C piires) soojuselt neljandast septembrist 2018. aastal ja soojuselt kuuendast 2011. aastal.
- Keskmisest (1991–2020) kõrgeimad õhutemperatuurid mõõdeti Fennoskandia ja Euroopa idaosa kohal.
- Keskmisest madalamad olid õhutemperatuurid üksnes mõnedes Lääne-Euroopa piirkondades, kus temperatuurid jäid keskmisest jahedamaks enamasti vähem kui kraadi võrra.
- Eesti keskmine õhutemperatuur oli septembrikuus 14,7 °C (ehk pikaajalisest keskmisest 2,5 °C võrra kõrgem), mis annab enam kui 100-aastases andmereas 4. koha. Kuu esimeses pooles (6.–11.09) sündis ka mitmeid päevarekordeid. (Keskkonnaagentuur)
- Väljaspool Euroopat olid õhutemperatuurid keskmisest kõrgeimad Kanadas, paiguti Gröönimaal, Siberi loodepoolseimas osas ja sellega piirnevates rannikupiirkondades ning Antarktise ulatuslikel aladel.
- Maakera ainsad suured regioonid, kus esines keskmisest tunduvalt madalamaid temperatuure, olid Kesk-Siberi põhjaosa, Austraalia lääneosa ja paigad Antarktise idaosas.
Maailmamere pinnatemperatuurid
- Maailmamere pinnatemperatuuri keskmine laiuskraadide 60°S ja 60°N vahel oli möödunud kuul 20,72 °C, mis on vastava kuu vaatlusreas kõrguselt kolmas näit ja jääb 0,20 °C võrra madalamaks 2023. aasta septembrikuu rekordilisest keskmisest.
- Keskmisest (1991–2020) palju kõrgemaid pinnatemperatuure mõõdeti Vaikse ookeani põhjaosa enamikus piirkondades, kus mõnedes olid temperatuurid rekordilised. Vastukaaluks olid merepinna temperatuurid võrdlusperioodi 1991–2020 keskmisele lähedased või sellest madalamad ekvatoriaalse Vaikse ookeani kesk- ja idaosas, mis vihjab El Niño lõuna ostsillatsiooni ehk ENSO tingimuste neutraalsusele.
- Euroopa ümbruses olid merepinna temperatuurid tugevalt üle keskmise või rekordiliselt kõrged ulatuslikul alal Norra merest Kara mereni. Vahemeres olid mere pinnatemperatuurid enamasti keskmisest palju kõrgemad, eelkõige veekogu lääne- ja keskosas.
Maailmamere jääkatte olulisemad näitajad
- Arktikas langes jääkatte ulatus iga-aastase miinimumi ajal 14 väikseima aastamiinimumini satelliidivaatluste ajaloos. Jääkatte ulatuse kuukeskmine oli väiksuselt kolmeteistkümnes ja jäi keskmisele 12% alla – märksa suurem jääkatte ulatus kui rekordiliselt madal -32% septembris 2012.
- Merejää kontsentratsioonid olid keskmisest madalaimad Teravmägede saarestikust ja Franz Josephi maast põhja pool ning Beauforti meres.
- Antarktise ümbruses saavutas mere jääkatte ööpäevane ulatus väiksuselt kolmanda iga-aastase maksimumi. Ulatuse kuukeskmine oli väiksuselt neljas ja jäi umbes 5% keskmisest madalamaks, 2023. (-9%) ja 2024. (-7%) aasta järel.
- Keskmisest madalamad mere jääkatte kontsentratsioonid Antarktise ümbruses olid kõige silmatorkavamad Bellingshauseni meres ja India ookeani sektoris. Keskmisele lähedased ja sellest kõrgemad merejää kontsentratsioonid esinesid kõikjal mujal.
Hüdroloogilised näitajad
- 2025. aasta septembris oli keskmisest (1991–2020) märjem Loode- ja Kesk-Euroopas, Fennoskandias, Musta mere idarannikul, kohati Itaalias ja Horvaatia rannikupiirkondades ning Ida-Hispaanias. Mõnedel juhtumitel põhjustasid valingvihmad üleujutusi ja sellega seotud häireolukordi.
- Enamik Ibeeria poolsaarest, Norra rannikust, suur osa Itaalia poolsaarest, Balkanimaad ja ka kohati Ukraina ning Lääne-Venemaa olid keskmisest kuivemad.
- Eesti keskmine sademete hulk oli septembris umbes 78% pikaajalisest keskmisest (1991-2020), mis annab pikas andmereas kuivuselt 23. koha. Kõige kuivem oli Lõuna-Eestis, Tartu-Tõravere jaama jaoks on tegemist vaatlusajaloo kuivuselt kolmanda septembriga. Kuu alguses olid veetasemed üle Eesti siiski endiselt keskmisest kõrgemad ja seiratavate jõgede äravoolu kuukeskmine oli samuti veidi üle pikaajalise keskmise väärtuse. (Keskkonnaagentuur).
- Väljaspool Euroopat kogeti keskmisest märjemaid olusid Ühendriikide edela- ja keskosas, Alaskas, Mehhiko loodeosas ja Brasiilia, Argentina ning Tšiili regioonides. Märjem oli ka Aafrika Sarve põhjaosas, Araabia poolsaare lõunaosas, Pakistanis ja Loode-Indias, Kesk-Aasias, Ida-Hiinas. Paljudes mainitud piirkondades tõid rängad sademed kaasa üleujutusi, mis olid sageli seotud neid regioone läbivate troopiliste tsüklonitega.
- Keskmisest kuivem oli paiguti Kanadas, Ühendriikide idaosas ja Kirde-Mehhikos, Venemaa põhja- ja idapoolseimas osas, Indiast põhjas ja samuti Uruguays ning osaliselt Brasiilias.
Eesti septembrikuu keskmine õhutemperatuur oli 14,7 kraadi (norm 12,2 kraadi), mis annab enam kui 100-aastases andmereas neljanda koha. Maksimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti 6. septembril Valgas 27,4 kraadi. Kuu lõpus aga kattus seevastu maa miinuskraadide toel mitmel pool hallaga. 25. septembri öösel langes õhutemperatuur mitmes seirejaamas miinuspoolele. Kõige külmem oli aga kuu viimase päeva hommikul, kui Jõgeval mõõdeti minimaalseks õhutemperatuuriks -3 kraadi.
Päikest jagus pikaajalisest keskmisest enam. Eesti keskmisena 191 tundi (norm 158 tundi). Keskmine sademete hulk oli 45 mm (norm 58 mm), mis annab pikas andmereas kuivuselt 23. koha. Tartu-Tõravere jaama jaoks oli aga tegemist vaatlusajaloo kuivuselt kolmanda septembriga. Äikest registreeriti 12 päeval ja pilv-maa äikeselööke oli kokku 810.
Põhjalikumalt loe 2025. aasta septembrikuu ilmast Keskkonnaagentuuri blogist avaneb uues vahekaardis. Lisaks videoülevaade avaneb uues vahekaardisolulisematest näitajatest.
* Copernicus ja ECMWF
Copernicus on Euroopa Liidu Maa seire programm, mis pakub keskkonnaandmeid kõigile eurooplastele. Seda juhib Euroopa Komisjon koostöös liikmesriikide ja partnerorganisatsioonidega.
ECMWF on rahvusvaheline ilmateenistus ja teadusasutus, mis toodab globaalseid ilmaprognoose ja haldab üht suurimat ilmaandmete arhiivi. ECMWF viib ellu Copernicuse kliima-, õhukvaliteedi- ja kriisiohjamisteenuseid ning arendab koos ESA ja EUMETSATiga Euroopa Maa digikaksikuid. Eesti on ECMWF-i täisliige aastast 2020 ja selle üks olulisemaid koostööpartnereid Eestis on Keskkonnaagentuur.
