Telefoni- ja internetikelmused on Eestis ja kogu Euroopas muutumas üha ulatuslikumaks ning petiste käed sirutuvad järjest kaugemale. Ainuüksi viimase nädalaga on Eesti inimesed kaotanud kelmidele üle 740 000 euro, mis teeb sellest ühe suurima petunädala tänavu.
Politsei andmetel laekus nädala jooksul 250 teadet võimalikest kelmustest, millest vähemalt 56 lõppes rahalise kahjuga. Mõned ohvrid on kaotanud üheainsa kõnega kümneid tuhandeid eurosid. „Kurb on näha, et inimesed jäävad ilma oma viimastest säästudest. Kontod tehakse tühjaks minutitega,“ ütles Põhja prefektuuri kriminaalbüroo talituse juht Rait Pikaro.
Üks kõige laiemalt levivaid skeeme on võltsuudiste ja investeerimispettuste levitamine. Hiljuti ilmus internetti petuvideo ERR-i ajakirjanikust Veronika Uibost, kus teda kujutatakse justkui reklaamimas kiiret rikastumisvõimalust. Tegelikkuses on tegemist täielikult võltsitud sisuga, mis on loodud usalduse tekitamiseks ja inimeste petmiseks.
„Sellised leheküljed näivad esmapilgul usaldusväärsed – inimene näeb, et tema “investeering” kasvab, ja kannab järjest uusi summasid juurde,“ selgitas LHV jaepanganduse juht Annika Goroško. „Mõned juhtumid kestavad kuid, isegi aastaid, enne kui inimene mõistab, et kõik oli lavastus.“
Kuigi telekommunikatsiooniettevõtted ja pangad on viimastel aastatel pettustega võitlemiseks tihedamalt koostööd teinud, tunnistatakse, et tehnilised piirangud ja erinevad süsteemid ei võimalda veel kõike täielikult blokeerida.
„Blokeerime välismaalt tulevad võltsitud kõned ja oleme loonud ühise lahenduse Telia ja Elisa vahel, kuid mitte kõik operaatorid pole sellega veel liitunud,“ ütles Elisa Eesti infoturbe juht Mai Kraft.
Pettuste ohvrid saavad oma raha tagasi haruharva. Ühte kindlat lahendust, mis kõik pettused peataks, ei ole. Politsei ja pangad rõhutavad, et kõige olulisem on inimeste teadlikkus ja ettevaatlikkus, mitte uued seadused.
„Saame tehniliselt parandada kiirlaenude kontrolli ja tugevdada turvameetmeid, kuid lõplik otsus on alati inimesel endal,“ lisas Pikaro.
Pangad soovitavad inimestel järgida kahte lihtsat, kuid tõhusat turvanippi:
- Smart-ID kasutamisel tuleks alati kontrollida summat ja tehingu sisu enne kinnitamist.
- Veebipoodides ostes on turvalisem kasutada krediitkaarti, mitte deebetkaarti, et vältida otsest juurdepääsu kontole.
Eksperdid rõhutavad: iga kord, kui keegi lubab kiiret ja lihtsat kasu, on see esimene ohumärk. Universaalseks tõeks on saanud reegel – kui pakkumine tundub liiga hea, et olla tõsi, siis see tõenäoliselt nii ongi.
