Foto Erik Peinar
Tänasel Riigikogu täiskogu istungil arutleti Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimusena Eesti majanduse tuleviku teemal.
Ettekannetega esinesid Reformierakonna fraktsiooni esindaja Maris Lauri, majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, Eesti Asutajate Seltsi president Allan Martinson ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EAS) juhatuse liige ning Eesti e-residentsuse ja välisturunduse juht Liina Vahtras.
Reformierakonna esindaja Maris Lauri rõhutas oma rõhutas oma ettekandes, et Eesti majanduse tulevik sõltub tugevate alustalade loomisest ja pidevast valmisolekust muutusteks. „Me oleme jõudnud üldisesse ebastabiilsuse aega, kus stabiilsest arengust ja ettenähtavatest sündmustest on järjest keerulisem rääkida,” tõdes Lauri.
Lauri sõnul on Eesti konkurentsivõime nurgakivid loodusvarad, tööjõud, kapital ning teadmised ja ettevõtlikkus. „Meil tuleb küsida, kui palju suudame oma looduslikest eelistest tulenevaid kaupu väärindada ja müüa,” märkis ta, tuues näiteks vajaduse liikuda edasi toorainete ekspordilt suurema lisandväärtusega toodete suunas.
Samuti rõhutas ta, et tööjõu kallinemine on loomulik protsess, mis sunnib ettevõtteid pidevalt tehnoloogilisi uuendusi ja innovatsiooni otsima. „Innovatsioon ja uuendused on paratamatu protsess – kui me seda ei tee, jääb meie elatustase kordades madalamaks,” ütles Lauri.
Maris Lauri tõi oma ettekandes esile vajaduse tugevdada kodumaist kapitali, tuues näiteks pensionisüsteemi muudatuste negatiivse mõju: „Väga rumal oli oma kodumaise kapitali akumuleerimise pidurdamine. Meil peab olema oma kapital, mis ei liigu nii kergelt ära kui väliskapital.”
Neljanda sambana nimetas ta teadmisi ja ettevõtlikkust, rõhutades, et Eesti majandus peab muutuma teadmistepõhisemaks. „Kui me lõpetame edasipürgimise, siis me lõpetame tegelikult ka kasvu, lõpetame arengu,” ütles Lauri.
Maris Lauri lõpetas üleskutsega tugevdada kõiki Eesti majanduse konkurentsivõime nelja alustala: „Kui me ei käitu arukalt ei tööjõu, loodusvarade ega kapitali kasutamisega, siis püsivat majandusarengut ei tule. On oluline, et need neli sammast oleksid tugevad kõik.”
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo tõi oma ettekandes majanduse edendamise fookusesse julgeoleku, ekspordi ambitsioonid, investeeringute kiirendamise ning tootlikkuse tõusu küsimused.
Keldo sõnul on julgeolek majanduskasvu vundament, viidates, et 2026. aastal on riigieelarves kaitsekulud vähemalt 5% SKP-st ja seda ka järgnevatel aastatel.
Ekspordis seatakse Keldo sõnul väga konkreetseid sihte – kasvatada järgmise nelja aasta jooksul eksporti 30 miljardilt 43 miljardi euroni.
Ta rõhutas ka riigi rolli soodsa ettevõtluskeskkonna kujundajana. „Riik majandust ei juhi ega peakski,” ütles Erkki Keldo.
Tootlikkuse osas seadis majandus- ja tööstusminister selge lati: „Meil on seatud suur eesmärk, et Eesti tööjõu tootlikkus on aastaks 2035 Euroopa Liidu keskmisest 110%.”
Investeeringute poolelt tõi ta esile mitme uue tehase avamise ning 400 miljoni euro mahus suurprojektid rohelise vesiniku, gaasielektrijaama ja jõupaberi tootmise vallas. Seda koos nihkega otsetoetustelt laenude, käenduste ja garantiide suunas ning planeeringute kiirendamisega.
Majandus- ja tööstusminister kutsus ühiskonda arenguid toetama – uute ettevõtete erinevatesse piirkondadesse tulekus tuleks näha võimalusi, mitte ohtu.
Keldo rõhutas oma ettekande lõpus ka üldiste hoiakute tähtsust: „Majanduskasvu üks oluline komponent lisaks kõigele eelmainitule on ka optimism. Kui me seda endas ei leia ja ise pidevalt lage mustemaks värvime, siis kasvuretsept lihtsalt nii hästi ei toimi. Meie pikaajaline edu sõltub ka meie innovatsiooninäljast ja valmisolekust mugavustsoonist väljuda. Kui tahame tulevikus jõukamat ühiskonda, paremaid palku, siis peame olema näljasemad ja julgema rohkem riskida.”
Eesti Asutajate Seltsi president Allan Martinson andis oma ettekandes ülevaate iduettevõtluse panusest Eesti majandusse. Martinsoni sõnul on sellest sektorist kujunenud majanduse vedur: Eestis tegutseb idusektoris ligikaudu 1900 ettevõtet, tööhõive on 17 000 inimest ning panus SKP-sse hinnanguliselt 4,5%. „Kui me võtame käibe, siis me sel aastal eeldame, et Eesti iduettevõtluse käive on kokku umbes 5,5 miljardit eurot ja see on umbes üks miljard rohkem kui aasta enne,” tõi Martinson välja.
Ta kirjeldas iduettevõtete kasvu-eelduste nelja komponenti (asutajad, talent, kapital, turud) ning tõi praeguste arengutena välja iduettevõtete asutamise vähenemist ja tööhõive stabiliseerumist, samal ajal kui rahakaasamine on pärast 2021. aasta buumi normaliseerunud. „Nüüd me lihtsalt oleme enam-vähem normaalses kohas. Ja see on see koht, kus tegelikult enamik maailma riike on kogu aeg opereerinud. Aga me ikka oleme väga paljudes parameetrites Euroopas nr 1 – ka pärast seda, kui me oleme neli korda kukkunud,” sõnas Martinson.
Martinson rõhutas vajadust nihkuda intensiivsema kasvu suunas, kasutades tehisaru tööriistu tootlikkuse kiireks kasvatamiseks. „Tehisaruga saavutada tootlikkus inimese kohta, mis ulatub sadadesse tuhandetesse eurodesse, minu pärast ka miljonitesse, ei ole võimatu,” ütles Martinson.
Ta nimetas kaitsetehnoloogiat Eesti üheks kiiremini arenevaks nišiks ning kutsus riiki ja kaitseväge toimima tootearenduse partnerina. „Kaitsetööstusel ainult üksainuke klient ja see on riik või riigid.”
Oma ettekande lõpus rõhutas Martinson, et kõige enam soovivad ettevõtjad riigilt stabiilset maksu- ja majanduskeskkonda: „Eelkõige, et ärge jantige maksudega!”
Viimasena esines EASi juhatuse liige Liina Vahtras, kes keskendus oma ettekandes e-residentsuse programmi panusele Eesti majandusse.
„Eesti kui digiriigi viimase kümnendi kõige suurem saavutus on see, et oleme loonud midagi, mida pole ühelgi teisel riigil – see on e-residentsus, Eesti teenustele üle kogu maailma ligipääsu andev digitaalne identiteet.” Vahtras viitas ettekandes, kümne aastaga on programmiga liitunud üle 130 000 inimese 185 riigist, kes on loonud enam kui 37 000 Eesti ettevõtet.
E-residentsus on toonud riigikassasse kümne aasta jooksul 370 miljonit eurot otsest tulu. „See programm on riigile erakordselt tasuv, sest iga programmi käigus hoidmisele kulunud euro toob viimastel aastatel tagasi kaheksa või üheksa eurot,” ütles Vahtras. Tema sõnul panustavad lisaks otsesele maksutulule d e-residendid ka teenusmajanduse ökosüsteemi arengusse, luues töökohti ja kasvatades eksporti.
Vahtras rõhutas, et e-residentsus on Eesti ettevõtluskeskkonna kvaliteedi märk, mis põhineb usaldusel ja läbipaistvusel. Turvalisuse tagamiseks toimub regulaarne riskijuhtimine ja taustakontroll, mille tulemusel on ukse taha jäävate taotlejate osakaal kasvanud 2%-lt 11%-ni. „E-residentsus on koos järelevalveasutustega teinud kõik võimaliku, tagamaks, et e-residendiks saaksid ainult ausate kavatsustega ja õiguskuulekad välismaalased,” ütles Vahtras.
Programmi järgmine suur samm on biomeetrilisel isikutuvastusel põhinev täisdigitaalne lahendus, mis võimaldab ettevõtte loomist senisest oluliselt kiiremini. „Soovime seda aega lühendada, et edaspidi kuluks taotlemise alustamisest ettevõtlusega alustamiseni kahe kuu asemel kuni kaks nädalat,” ütles Vahtras. Hinnanguliselt toob iga kokkuhoitud päev väljastusprotsessis kaasa aastas 20 uue ettevõtte loomise.
Liina Vahtrase sõnul vajab e-residentsus poliitilist tuge ja stabiilset maksukeskkonda, et säilitada Eesti konkurentsieelis ja usaldusväärsus. „Eesti majanduse tulevik sõltub seega suuresti kahest asjaolust – digitaalsest innovatsioonist ja usaldusest.”
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Õnne Pillak (Reformierakond), Jaak Aab (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Marek Reinaas (Eesti200) ja Urmas Reinsalu (Isamaa).
Istung lõppes kell 13.06.
