Riigikogu keskkonnakomisjon ja maaelu komisjon arutasid koos asjaomaste asutuste ja organisatsioonide esindajatega metssigade ja huntide tegevusega seotud kahjude vältimist.
Istungil toodi esile, et käesoleva aasta kevadel on avalikkuse ette jõudnud mitmed murettekitavad juhtumid, et hundid on murdnud koduloomi, karud ja ilvesed liiguvad elamute vahetus läheduses. Septembris lisandusid teated ka koerte ründamise kohta huntide poolt. Viidatud on ka karude liikumisele Tallinnas ja Narva-Jõesuus, ilveseid on nähtud Raplamaal ja pealinna aedades.
Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender rõhutas, et need juhtumid kui ka metssigade levitatud laiaulatuslik seakatk tekitavad ühiskonnas ebakindlust nii sotsiaalsel kui majanduslikul tasandil.
Maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse ütles, et seakasvatusele laastavalt mõjunud seakatkule tuleb samuti otsustavalt reageerida. „Et see ei leviks praegu ja tulevikus on vaja jahimeeste abi metssigade arvukuse vähendamiseks. Selleks on vaja luua neile paindlikud tingimused eesmärgi täitmiseks,“ toonitas Kruuse.
Alender selgitas, et käesoleva aasta maikuus muutis Riigikogu jahiseadust, mille kohaselt on hunte võimalik küttida ka väljaspool ametlikku jahihooaega kogu limiidi ulatuses. „Koostöö riigi, ametite ja jahimeeste ja põllumeeste vahel on olnud sel korral osapoolte sõnul olnud ülitõhus, selle üle on hea meel. Arutelu oli samuti väga sisukas ja konstruktiivne. Lahendus tuleb veel leida seakatku kontekstis kaitsealadel metssigade arvukuse piiramiseks,“ ütles Alender.
Alender märkis samuti, et komisjon algatab nuhtlusisendi küttimiseks öösihiku kasutamise lubamise, mille vajadust Keskkonnaamet saab hinnata iga juhtumipõhiselt.
Tänasel komisjonide ühisistungil selgitas Keskkonnameti peadirektor Rainer Vakra, et Soomaa rahvuspargi puhul on tegemist suurelt jaolt üle ujutatud alaga, mistõttu on seal väga keeruline tavapäraste ennetusmeetmetega kiskjate eest karja kaitsta. „Keskkonnaamet on seetõttu andnud piirkonnas välja kuus eriluba hundi nuhtlusisendite küttimiseks, realiseeritud on nendest hetkel üks. Sellisel kujul enne piirkonda küttimislube väljastatud ei ole,“ ütles Vakra.
Ta lisas, et praegusele kuuele hundi nuhtlusisendi loale lisaks annab Keskkonnaamet välja eraldi küttimissoovitusena veel viis küttimise eriluba, aga seda vaid juhul, kui esimese kuue loa realiseerimise järel piirkonnas hundirünnakud jätkuvad. On teada, et kariloomi murdev hundikari, mille suuruseks hinnatakse 10-12 isendit, asustab suuremas osas vaid Soomaa rahvusparki, vaid vähesel määral ümbritsevaid jahialasid. Seetõttu ei pruugi küttimise võimaldamine ümberkaudsetes jahipiirkondades oodatavat tulemust anda, sest sellisel juhul kütitakse väga suure tõenäosusega ära valed isendid ning murdmised kariloomade osas jätkuvad. Praeguse küttimisstrateegiana kasutatakse varitsusjahti, sest sellisel juhul kütitakse nuhtlusisendid kahjustuskolletes.
Komisjonide istungil toodi esile, et Keskkonnaamet kompenseerib kiskjate ründeid, aga loomulikult on kõige parem, kui panustatakse ennetusse ja selliseid ründeid üldse ei toimu. Ennetusse ongi sel aastal panustatud ka rekordsumma.
Uue korra järgi on alates esimesest ründest samal aastal samale kahjusaajale omavastutus 10%, teisest 30% ja kolmandast 50%. Alates neljandast ründest samal aastal samale kahjukannatajale hüvitist ei maksta.
„Muutuse eesmärk ongi suunata mesinikke ja karjakasvatajaid panustama kiskjarünnaku ennetamisse. 2024. aasta eest maksab Keskkonnaamet 95 mesinikule, karjapidajale või kalurile efektiivsete ennetusmeetmete rakendamiseks välja enam kui 130 tuhat eurot. See on läbi aegade suurim ennetusmeetmete hüvitisteks kulunud summa,“ ütles Vakra. Ta märkis, et uus omavastutuse süsteem vähendab süsteemi kuritarvitamist ja motiveerib investeerima kaitsevahenditesse. Siiski võib öelda, et valdav enamus karjakasvatajaid ja mesinikke on väga vastutustundlikud.
Komisjoni ühisistungil osalesid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Põllumajandus- ja Toiduameti, Keskkonnaameti, Kliimaministeeriumi, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Jahimeeste Seltsi ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad.
