www.minuaeg.com
Lapsed ja stabiilsus. Soovitakse hoida rutiini ja vältida laste elus suuri muutusi, isegi kui suhe on emotsionaalselt kurnav.
Raha ja sõltuvus. Ühised laenud, üür/hüpoteek, ebavõrdne sissetulek või hirm majandusliku löögi ees võivad tekitada tunde, et lahkumine pole “reaalne valik”.
Sotsiaalne ja kultuuriline surve. Häbi, sugulaste või usu ootused ning sõnum “abielu ei katkestata” hoiavad paigal ka siis, kui suhe ei toimi.
Lootus muutusele. Usutakse, et partner või olukord “peagi paraneb” (teraapia, tööpinged mööduvad, lapsed suuremaks), ning lükatakse otsuseid edasi.
Kiindumus ja ajalugu. Ühised mälestused, identiteet “meiena” ja hoolimine teevad lahti laskmise emotsionaalselt raskeks.
Hirm üksinduse ees. Karta võib jääda üksi, kaotada sõpruskonda või tunda, et kogu senine elu laguneb.
Inerts ja mugavus. Harjumused, logistika ja kodune korraldus võivad tunduda “piisavad”, kuigi suhe ei paku enam rõõmu.
Õiguslikud ja bürokraatsed barjäärid. Lahutuse kulud, vara jaotamine, viisa/elaniku staatus või laste hooldusõigus võivad tunduda ületamatud.
Tervise või hoolduskoormus. Partneri haigus, sõltuvus või vastastikune hooldus toovad süütunde mõttest lahkuda.
Psühholoogilised mustrid. Madal eneseväärtus, traumaseosed, sõltuvussuhe või hirm konflikti ja vägivalla ees hoiavad paigal.
Kui suhtes esineb vägivalda (füüsiline, emotsionaalne, seksuaalne või majanduslik), on prioriteet turvalisus. Hädaolukorras helista 112. Väljaspool kriisi võib aidata ohvriabi või nõustaja; soovi korral aitan sõnastada turvaplaani või rahuliku vestluse raami.
