Et lapsed sööksid tervislikumalt, soovib riik alates uuest õppeaastast suurendada köögi- ja puuviljade, marjade ning kala osakaalu kooli- ja lasteaedade toidus. Kuigi eesmärk on tervitatav, ei ole selle elluviimiseks ette nähtud lisaraha.
Koolilõuna toetuse määr on praegu üks euro õppepäeva kohta, mis teeb aastas 175 eurot lapse kohta – sama summa, mis kehtib juba alates 2018. aastast. Lisaks riigipoolsele toele sõltub koolitoidu rahastamine omavalitsuste panusest ja paljudes kohtades ka lapsevanemate omaosalusest. Näiteks Tartus maksavad lapsevanemad koolilõuna eest sõltuvalt kooliastmest 80 sendist kuni 1.60 euroni päevas. Uuest õppeaastast tõuseb see summa veel 20 sendi võrra.
Türi vallas katavad koolitoidu kulud ainult riik ja omavalitsus. Sealsetes koolides on oma köögid ja kokad ning näiteks Laupa Põhikool pakub olemasoleva toetuse raames ka tasuta hommikuputru. Kooli direktor Kaarel Aluoja peab uusi toidunõudeid tervitatavaks, kuid tõdeb, et hinnatõusud panevad eelarve surve alla.
„Loogiline oleks, et kui riik kehtestab uued nõuded, peaks ta leidma ka nende rahastamiseks katteallika,“ rõhutas Aluoja. „Uus õppeaasta algab 1. septembril, aga ma ei usu, et riik või omavalitsused toiduraha juurde annavad. Eelarved on juba ammu kinnitatud ja lisavahendite leidmine on keeruline.“
Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunik Ingrid Põldsaar kinnitab, et uus määrus on koostatud viisil, mis ei peaks koolitoidu hinda tõstma. Ent koolide ja omavalitsuste hinnangul on reaalsus keerulisem – hinnasurve ja nõudmised kasvavad, kuid rahastus jääb samaks.
