Käitumise ja hoolsuse hindamine muutub koolides

Praegu kohustab põhikooli riiklik õppekava hindama õpilase käitumist ja hoolsust vähemalt kaks korda aastas, kuid haridusministeeriumi uue plaani kohaselt seda enam ei tehta. Edaspidi arutatakse selliseid küsimusi õpilase ja õpetaja vahel arenguvestlusel.

1. septembrist jõustub haridusseaduse muudatus, millele järgneb ka määrusemuudatus. Ühe olulise muudatusena kaotab ministeerium hoolsuse ja käitumise hinded.

Eelnõu järgi on õpikäsitus muutunud, liikudes rohkem õpilase autonoomia ja enesemääratlemise suunas. Käitumise ja hoolsuse hindamine on tihti subjektiivne ja õpetajati erinev, mistõttu võib õpilasele tunduda see ebaõiglasena.

Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et keskendutakse õppimise protsessile, mis hõlmab koostööd, refleksiooni ja individuaalset arengut. Eesmärgiks on arendada õpilase sisemist motivatsiooni järgida üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning vastutada oma õppetöö eest.

Pikaajaline edu sõltub sisemisest motivatsioonist, mis on kooskõlas elukestva õppe printsiibiga. Käitumise ja hoolsuse hinded on seevastu lühiajalise motivatsioonina vähem tõhusad.

Edaspidi on koolil kohustus anda õpilasele ja piiratud teovõimega õpilase puhul ka vanemale tagasisidet käitumise ja hoolsuse kohta vähemalt ühe korra õppeaasta jooksul toimuvatel arenguvestlustel. Kui vajalik, võib kool arenguvestlusi pidada ka sagedamini.

Eelnõu seletuskirjas täpsustatakse, et selline lähenemine annab võimaluse kiiremini reageerida ja valida kõige sobivam suhtluskanal. Samuti annab see õpilastele võimaluse oma käitumist ja hoolsust selgitada ning õpetajale anda selgeid juhiseid või sõlmida kokkuleppeid parandamiseks.

Haridusministeerium ootab tagasisidet eelnõu kohta kuni 22. aprillini.