Eesti elukalliduse muutust kajastav tarbijahinnaindeks kasvas veebruaris jaanuariga võrreldes 1,4 protsenti ning 2024. aasta veebruariga võrreldes 5,3 protsenti, näitavad statistikaameti lõplikud andmed.
Eelmise aasta veebruariga võrreldes olid kaubad kaks protsenti ja teenused 10,6 protsenti kallimad.
Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul olid aastases võrdluses veebruari tarbijahinnaindeksi suurimad mõjutajad elektri börsihind, automaks ja toidukaubad.
“Võrreldes 2024. aasta veebruariga on kasvanud peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad. Ainsaks erandiks on riided ja jalatsid, mis olid 1,3 protsenti odavamad,” tõi Veski välja.
Võrreldes jaanuariga mõjutas veebruaris indeksi tõusu enim elektri hind, samuti puhkusereisid ning toit ja mittealkohoolsed joogid.
Toidukaupadest kallinesid veebruaris võrreldes jaanuariga enim ehk 7,3 protsenti toiduõlid. Kohv kallines 4,6 protsenti ja hommikusöögihelbed 3,9 protsenti. Kuu jooksul tõusid viis protsenti ka siidrite ning 3,2 protsenti tubakatoodete hinnad, mida võib seostada aktsiisitõusuga.
Odavnes värske või jahutatud kala (seitse protsenti), samuti külmutatud puuviljad ja marjad ning kartul (mõlemad 1,3 protsenti).
Bensiin oli 2025. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 0,3 protsenti ja diislikütus 0,9 protsenti odavam.
Elanike tarbimisharjumuste ja hindade pideva muutumise tõttu ajakohastab statistikaamet igal aastal tarbijahinnaindeksi arvutamisel kasutatavaid kaalusid ning arvutuste aluseks olevaid esinduskaupu. Alates 2025. aasta jaanuari indeksist on arvutuste aluseks 2024. aasta detsembri hinnad. Varasemate perioodidega võrdluse saamiseks jätkatakse tarbijahinnaindeksi avaldamist baasil 1997 = 100.
Ökonomist: inflatsioonis annavad tunda maksumuudatuste ja administratiivsete otsuste mõjud
Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ütles, et inflatsioonis annavad tunda maksumuudatuste ja administratiivsete otsuste mõjud, mis on tõstnud aasta alguses juba kulusid transpordile, aga ka sotsiaalhoolekandele ning puudulik elektrivarustatus, mis teinud elektri hinna hüplikuks.
“Näha on ka Eestis jätkuv palgatõus, mida on näha kõige selgemalt teenuste hindade kasvus,” lisas Uusküla. “Samuti on näha maailmas erinevate kaupade defitsiiti nagu on seda praegu kohvi, kakao ja vaikselt juba tekkimas ka piima tootmises, mis tõstnud toiduainete hindu.”
Käesoleval aastal on oodata hindade jätkuvat kasvamist umbes viieprotsendise tempoga, seda peaasjalikult erinevate maksutõusude tõttu, lisas Uusküla.
