65-aastast Tatjanat kahtlustatakse rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumises, mistõttu Harju maakohus võttis ta riigiprokuratuuri taotlusel vahi alla.
Kahtlustuse kohaselt on Tatjana suunanud sanktsioonide all oleva Välismaal Elavate Venemaa Kaasmaalaste Õiguskaitse- ja Toetusfondi vahendeid, võimaldades Eestis ligipääsu ligikaudu 50 000 eurole. Selle summa eesmärk oli katta Eestis kriminaalmenetluses süüdistatava õigusabikulusid.
Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Taavi Narits selgitas, et Venemaa Kaasmaalaste fondi kaudu püüab Kreml jätkuvalt lõhestada Eestit, isegi pärast sanktsioonide kehtestamist ja agressiooni Ukrainas. „Fond kujutab endast reaalset ohtu Eesti julgeolekule ning teeme kõik, et ennetada ja takistada selle tegevust,“ lisas Narits.
Juhtiva riigiprokuröri Taavi Perni sõnul kehtestab Euroopa Liit sanktsioone Venemaa organisatsioonidele, mille tegevus võib ohustada Euroopa julgeolekut. „Sanktsioonide rikkumine on kuritegu, mis toetab Venemaa agressiooni ja seab ohtu Euroopa Liidu turvalisuse,“ rõhutas Pern. Tema sõnul on oluline olla äärmiselt ettevaatlik suhetes Venemaa organisatsioonidega, kuna koostöö mõne sellise asutusega võib osutuda riigivastaseks kuriteoks.
Edasise menetluse käigus uuritakse Tatjana tegevust põhjalikult, et selgitada välja kõik asjaolud ja vajadusel esitada kahtlustus ka teistele isikutele.
Välismaal Elavate Venemaa Kaasmaalaste Õiguskaitse- ja Toetusfond on alates 2023. aasta juunist Euroopa Liidu Nõukogu otsusega kantud sanktsioneeritud isikute nimekirja. Fondi rahastab Venemaa Föderatsioon ning selle eesmärgiks on edendada Venemaa valitsuse välispoliitikat ja lõhestuspoliitikat.
EL sanktsioonide kohaselt on sanktsioneeritud isikutele keelatud pakkuda rahalisi vahendeid ja majandusressursse, sealhulgas nende raha käsutamise võimaluse loomist.
Kriminaalmenetlust juhib riigiprokuratuur koostöös kaitsepolitseiametiga.
