Täna, 18. novembril, tähistatav Euroopa Antibiootikumipäev avab ülemaailmse antibiootikumide teadlikkuse nädala, mille eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust antibiootikumresistentsusega seotud ohtudest meie tervisele ning pöörata tähelepanu antibiootikumide vastutustundliku kasutamise olulisele.
Tänapäeval ei kujuta me bakterite poolt põhjustatud nakkushaiguste ravi ilma antibiootikumideta ette. Sellegipoolest sureb maailmas üle miljoni inimese aastas seetõttu, et antibiootikumid enam ei toimi, kuna bakterid on muutunud mitmete antibiootikumide suhtes tundetuks ehk resistentseks. Antibiootikumresistentsus seostub nii inimeste kui lemmikloomade raviga, aga samamoodi ka loomakasvatuse ja meid ümbritseva keskkonnaga.
Sel sügisel täitus 96 aastat päevast, mil sir Alexander Fleming avastas penitsilliini. Penitsilliini masstootmise meetodite välja töötamiseni kulus ligi 15 aastat.
Juba 1940. aastate alguses avastas Fleming ka bakterite antibiootikumresistentsuse tekke ohu, kui antibiootikume kasutati liiga väikeses koguses või liiga lühikese perioodi vältel. Penitsilliiniga raviti esimesi patsiente 1941. aastal, penitsilliinresistentne bakter avastati 1942. aastal. Sarnane olukord kordus järgmiste antibiootikumidega – metitsilliin võeti kasutusele 1960. aastal, metitsilliinresistentsus tuvastati 1961. aastal. Kui antibiootikume kasutatakse rohkem, siis levib ka resistentsus. Resistentsed bakterid jäävad antibiootikumravi ajal organismis ellu ja jätkavad paljunemist.
Ravimresistentsete mikroobide tekke peamiseks tõukejõuks peetakse antibiootikumide väär- ja liigkasutamist. Antibiootikume kirjutatakse peamiselt välja erinevate nakkushaiguste raviks. Samas uuringute järgi põhjustavad ligikaudu 80% hooajalistest nina-, kõrva-, kurgu- ja kopsuhaigustest hoopis viirused. Kuna antibiootikumid ei toimi viiruste vastu, ei anna viirusnakkuse ravimine antibiootikumidega mingit kasu ja rajab teed resistentsuse tekkele. Sellegipoolest esineb sagedasti ägeda põletikuga kulgevaid bakternakkuseid, mille puhul just nimelt antibiootikumravi on õige valik. See otsus tuleb aga lasta teha arstil. Olgugi et paar päeva pärast ravi alustamist võib tunduda enesetunne juba päris hea, on ülimalt oluline võtta antibiootikume nii kaua, kui arst on määranud. See on vajalik, et organismi ei jääks alles „sitkeid selle“, kes hiljem palju pahandust teha võivad.
Antibiootikumide kasutamine ja resistentsus inimestel ning loomadel on omavahel väga otseses seoses. Maailma eri piirkondades on aga antibiootikumide kasutamine väga erineval tasemel reguleeritud. Eestis on antibiootikumid inimeste raviks kättesaadavad vaid apteegist retsepti alusel. Eesti haiglates kontrollitakse väga hoolega antibiootikumide mõistlikku kasutamist. Samas on ka täna maailmas riike, kus antibiootikume saab vabalt osta nurgapealsest kioskist ja neid on koguni lubatud kasutada loomadel kasvustimulaatorina, Euroopa Liidus keelati selline tegevus 2006. aastal. Antibiootikumide kasutamine põllumajandusloomadel on paljudes riikides siiski ülemäära suur ja selle üle puudub kontroll ja järelevalve, sageli ka lihtne ülevaade.
Euroopas jälgitakse juba aastakümneid antibiootikumide kasutamisnumbreid. Eestis on olnud antibiootikumide üldine tarvitamine võrreldes teiste Euroopa riikidega võrdlemisi tagasihoidlik. Pandeemia mõjul langes antibiootikumide kasutamine kogu Euroopas pea viiendiku võrra (18%, 2020. a). Sotsiaalne distantseerumine jm viiruse levikut vähendavad meetmed aitasid vähendada ka bakterite poolt põhjustatud nakkushaiguste levikut. Ka 2021. aastal püsis antibiootikumide kasutamine tavapärasest madalamal tasemel. Kuid alates 2022. aastast on nende tarvitamine taas pandeemiaeelsele tasemele tõusnud, ületades mitmes Euroopa riigis, sh Eestis, varasemate aastate kasutamise.
Põllumajandusloomade ravis on antibiootikumide kasutamine viimasel kümnel aastal vähenenud Euroopa riikides kokku 53% (Eestis 34%). Selline silmapaistev langus on suuresti saavutatud tänu sellele, et Euroopa Ravimiamet alustas vastavate andmete kogumist 2010. aastal. Sel kombel survestati riike veterinaarmeditsiinis toimuvale enam tähelepanu pöörama ja leidma antibiootikumide kasutamisele alternatiivseid meetmeid näiteks loomapidamistingimuste parandamise ja vaktsineerimise abil. Sama eesmärki teenivad ka viimastel aastatel loodud ülemaailmsed antibiootikumide kasutamise ja ravimresistentsuse andmebaasid.
Vähem kui 100 aastat pärast esimese antibiootikumi avastamist oleme olukorras, kus antibiootikumresistentsus on tõusnud maailmas esimeste surma põhjuste hulka. Kui haigust põhjustav bakter on omandanud vastupanuvõime paljude antibiootikumide suhtes, st on multiresistentne, on patsiendi ravimine väga keerukas ja sageli isegi lootusetu.
Mida iga inimene ise saab ära teha, et ka järgmise saja aasta kestel oleks võimalik nakkushaigustest jagu saada antibiootikumide abil?
Kõige tähtsam on alati väga täpselt järgida antibiootikumide tarvitamise põhitõdesid ja vältida ravimijääkide sattumist keskkonda:
- Võta antibiootikume ainult siis, kui arst on need Sulle välja kirjutanud. Kui ravim on välja kirjutatud, tuleb seda kasutama hakata esimesel võimalusel. Järgi antibiootikumi kasutamisel arsti ettekirjutusi.
- Kui Sinu arst on kindlaks teinud, et Sa ei põe bakterite põhjustatud haigust, vaid viirushaigust, siis ära palu endale antibiootikumi välja kirjutamist, vaid järgi arsti juhiseid haiguse ravimiseks.
- Antibiootikumravi korral ei kehti põhimõte, mida kehvem tervis, seda „kangemat“ ravimit on vaja, kuna antibiootikum peab toimima õigele bakterile ja mitte hävitama inimesele vajalikke mikroobe.
- Kasuta ainult Sulle välja kirjutatud ravimeid ning ära jaga enda ravimeid teistele.
- Kõik kasutamata jäänud ravimid (sh ka antibiootikumid) tuleb viia apteeki või jäätmejaama, et vältida nende sattumist keskkonda.
Tekst autorid on:
Marju Sammul – Ravimiameti ravimiohutuse osakonna statistikabüroo spetsialist, Eesti Maaülikooli doktorant
Janne Sepp – Ravimiameti ravimiohutuse osakonna statistikabüroo spetsialist, Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi nooremlektor
Jana Lass – Tartu Ülikooli Kliinikumi kliiniline proviisor, Tartu Ülikooli kliinilise farmaatsia kaasprofessor
Tekst põhineb artiklil, mis avaldati 02.12.2023 EPL arvamuse rubriigis.