Politsei- ja Piirivalveameti tellimusel viis Kantar Emor sel aastal läbi põhjaliku uuringu laste internetikasutuse kohta. Uuringu eesmärk on leida võimalusi ennetada laste langemist seksuaalse väärkohtlemise ohvriks veebis.
Kantar Emoril ja politseil valmis novembris koostöös uuring „Laste internetikasutus ning võimalused internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks“. Uuring viidi läbi 6-13-aastaste laste ja lapsevanemate seas. Uuring koosneb kolmest osast: valdkonna teoreetiline taust ja teiste riikide praktika; lapsevanemate küsitlusuuringu tulemused; laste kvalitatiivuuring.
PPA ennetuse ja süüteomenetluse büroo ennetusteenuse omanik Gerli Grünbergi sõnul oli uuringu eesmärk saada praktilist infot laste internetikasutuse harjumuste ja hoiakute osas. „Lapsed tunnevad end internetis enesekindlalt ja teavad ka seal varitsevaid ohte, kuid uuringust peegeldub, et ohvriks langeda nad pigem ei karda, arvates, et õnnetused juhtuvad teistega. Näeme, et lapsed riskivad internetis ning näiteks asuvad uudishimust teadlikult vestlusesse võõraste inimestega. Politsei lauale jõuavad just need juhtumid, kus laps on juba kahju kannatanud. Olgu selleks kiusamine või pettus, kõige hullemal juhul seksuaalne väärkohtlemine. Peame neid olukordi politsei, lapsevanemate ja ühiskonnana laiemalt ära hoidma,“ sõnas Grünberg.
Uuring kinnitab, et laste internetikasutusega seotud riske ei ole võimalik täielikult kõrvaldada. „Lapsevanemad peavad teadvustama, et kui laps internetti kasutab, on ohud igal juhul olemas. Lapsi ja noori tuleb võimestada, pakkudes neile teadmisi ja oskusi, mis aitavad neil ise riske ära tunda ja neile adekvaatselt reageerida ja vajadusel abi otsida. Samuti on oluline, et lapsevanemad, koolid ja riiklikud asutused teeksid koostööd, et pakkuda lastele turvalist internetikeskkonda ja toetada neid internetiohtudega toimetulemisel,“ lisab Gerli Grünberg.
Üks olulisi riske, mida uuringus lähemalt vaadeldi, on laste seksuaalne väärkohtlemine internetis. “Internetis levival seksuaalsel väärkohtlemisel ei ole äratuntavat “nägu”, vaid see ohustab kõiki internetti aktiivselt kasutavaid lapsi. Poisse ja tüdrukuid. Noori ja vanemaid. Rikkamaid ja vasemaid. Suurlinnade ja maapiirkondade lapsi,“ rääkis Kantar Emori juhtekspert Kristiina Saks. „Keegi ei ole kaitstud, kuid me saame väga palju ära teha selleks, et lastel oleksid teadmised, et potentsiaalselt ohtlikke olukordi vältida. Samamoodi on vaja teadmisi ja oskusi, mida ette võtta siis, kui laps on siiski ohvriks langenud,“ lisas ta. Uuringust tuleb välja, et keskmiselt 3.–4. klassiks on lapsed internetis kokku puutunud mingit sorti seksuaalse sisuga – näiteks pornograafia, alastipiltide (nude’de) küsimine, eakaaslaste vaheline seksuaalse alatooniga küberkius, seksting. „See tähendab, et ennetus peab algama juba varakult – hiljemalt kindlasti siis, kui laps saab oma esimese internetti ühendatud nutiseadme,“ rõhutas Saks.
Gerli Grünberg soovitab uuringut lugeda kõigil lastega töötavatel inimestel ja kindlasti lapsevanematel. „See on kasulik lugemine ja aitab paremini aru saada mida lapsed veebis teevad. Laste kaitsmine ja neile ohtudest rääkimine peaks algama hetkest, mil nad nutiseadmete vastu huvi hakkavad tundma ja seal iseseisvalt tegutsema,“ lisas Grünberg.
Uuringuga saab tutvuda SIIN.
Uuring valmis osana PPA projektist „Laste seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langemise ennetamine veebis“. Projekti rahastab Euroopa Liidu sisejulgeolekufond.
18. november on rahvusvaheline laste seksuaalse väärkohtlemise vastane päev. Euroopa Komisjoni juures tegutsev laste õiguste eest seisev Lanzarote komitee kutsub sel aastal üles keskenduma tehnoloogia rollile laste väärkohtlemisel.