Et kellegi koduaadressi ei oleks enam võimalik internetist lihtsa vaevaga leida, võttis riigikogu eile vastu eelnõu. Sellega piiratakse kinnistusraamatus päringute tegemist füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi
„Kodune aadress on osa inimese puutumatust eraelust ja seda ei tohiks olla võimalik hõlpsalt internetist üles leida. Eriti kui selle taga võib olla pahatahtlik kavatsus,“ ütles justiits- ja digiminister Liisa Pakosta. „Mullu tehti e-kinnistusraamatust isikukoodi ja nime järgi kokku üle nelja miljoni üksikpäringu. Nende hulgas oli juhtumeid, kus otsiti näiteks üles trahvi teinud ametnike elukohti ning käidi neid lubamatult häirimas,“ sõnas Pakosta.
Tavakasutajad ei saa enam teha päringut isiku nime või isikukoodi alusel, mis on varem võimaldanud inimese elukoha kergesti üles leida. Erandiks on ajakirjanikud, avalik sektor ja teised organisatsioonid, kes vajavad e-kinnistusraamatu andmeid ametlikeks ülesanneteks.
Uue seadusmuudatusega jääb e-kinnistusraamat avalikuks, kuid päringuid saab teha vaid objekti aadressi, katastrinumbri või registriosa numbri järgi. „Näiteks, kui mõnes linnaosas plaanitakse rajada uus laste mänguväljak, saab mõni aktiivne kogukonnaliige otsida üles selle piirkonna kinnistute omanikud, et neid aruteluks kokku kutsuda,“ selgitas Pakosta.
Viimase muudatusena lisati eelnõusse e-kinnistusraamatu päringutasu tõstmine. E-kinnistusraamatu infosüsteemi tuleb pidevalt ajakohastada ja kaitsta väliste rünnakute eest. Selleks tõstetakse üksikpäringu tasu seniselt ühelt eurolt kahele eurole, mis katab IT-sektori üldise hinnatõusu.
Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 15. jaanuaril.
