Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) liikmed esitasid riigikogus eelnõu, mis võimaldaks omavalitsustel ohtlike koerte omanikele trahvi määrata ennetavalt, mitte alles pärast rünnakut.
Hiljutine koerarünnak Harjumaal Lagedil, kus tiibeti mastifid ründasid inimest, pälvis laialdast avalikku tähelepanu. Rünnaku järel on Lagedi elanikud kogunud petitsioonile üle 2700 allkirja, nõudes meetmeid ohtlike koerte kontrollimiseks.
Lagedil asuva Betooni ja Jaama tänava nurga kinnistul valitses vaikus – Urve Ariku tiibeti mastifid olid kennelis ja väravad suletud. Arik, kes ei soostunud kaamera ette tulema, sõnas, et näitustel pole tema koertega kunagi probleeme olnud, ning meenutas, kuidas tema koer kunagi naabri lapse puu otsast alla kukkudes päästis.
Ariku sõnul on koeri narrinud lapsed üle aia ning ühe tema koera tappis kohalik elanik kirvega. Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse juht Inna Toater kinnitas, et politseil ei ole neile juhtumitele ametlikke teateid laekunud.
Arik usub, et kohalik kogukond ja meedia püüavad teda „tühistada.“
Oktoobri keskel Lagedil rünnaku ohvriks langenud Urmas teatas kirjalikult, et teda ründas viis kuni seitse koera, kui ta oli kergliiklusteel. Tema sõnul tuleks koerad kohe vastutavale hoiule võtta ning hinnata omaniku pädevust ja sobivust koerapidajaks.
Ohvri elukaaslane algatas petitsiooni, mis adresseeriti PPA-le, põllumajandus- ja toiduametile ning õiguskantslerile. Petitsioonis viidatakse ka varasemale rünnakule kohaliku lapse vastu ning nõutakse, et seadus lubaks ohtlikelt koeraomanikelt loomapidamisõiguse ära võtta korduvate rikkumiste korral.
Petitsiooni algataja Mari Markson rõhutas: „Kui inimene ei suuda oma koera kasvatada nii, et see kogukonnale ohtu ei kujutaks, peaks eksisteerima piirangud, mis keelaksid tal koera pidada.“
Riigikogu liikmed Raimond Kaljulaid ja Tiit Maran algatasid eelnõu, mis annaks omavalitsustele õiguse trahvida ohtlike koerte omanikke ennetavalt kuni 6400 euroga. „Omavalitsused tajuvad probleemi tõsidust, kuid hetkel saavad nad sekkuda alles pärast juhtumit. Eelnõu annaks neile vajaliku ennetusvahendi,“ selgitas Maran.
Politsei andmetel esitatakse Eestis aastas keskmiselt 300 teadet koerarünnakutest, millest enamik on koertevahelised konfliktid.
