Riigikogu tegi täna avalduse, millega märgitakse 80 aasta möödumist krimmitatarlaste massiküüditamisest ja tunnistatakse see genotsiidiaktiks.
54 saadiku esitatud Riigikogu avalduse „Krimmitatarlaste 1944. aasta suurküüditamise genotsiidiaktiks tunnistamine“ (521 AE) vastuvõtmist toetas lõpphääletusel 83 Riigikogu liiget.
Riigikogu mõistab avalduses karmilt hukka krimmitatarlaste hävitamise ja oma kodudest Krimmi poolsaarelt Kesk-Aasia aladele massiküüditamise, mille kavandas ja viis läbi totalitaarne Nõukogude režiim 1944. aasta märtsis. Küüditati ligikaudu 200 000 krimmitatarlast, kellest kümned tuhanded hukkusid ning kogu rahvas kaotas kodumaa ja oli aastakümneid jõhkra venestamise surve all. Keeld naasta oma kodumaale tühistati alles 1989. aasta novembris.
Avalduses rõhutatakse, et Venemaa Föderatsioon jätkab 2014. aastal okupeeritud Krimmis Nõukogude Liidus krimmitatarlaste suhtes rakendatud genotsiidipoliitikat, mille eesmärk on hävitada krimmitatarlaste identiteet ning kustutada nende ajalooline ja kultuuriline pärand.
Parlament taunib avalduses krimmitatarlaste suhtes genotsiidipoliitika jätkamist, mis toimub läbi süstemaatiliste kinnipidamiste, piinamiste, inimröövide ning keelu õppida ja kasutada oma emakeelt. Lisaks kutsub Riigikogu rahvusvahelist üldsust näitama üles solidaarsust krimmitatarlastega ja jätkama Venemaa Föderatsiooni poolt Krimmi okupeerimise ja annekteerimise hukkamõistmist.
Riigikogu nõuab avalduses ka Ukraina riikliku suveräänsuse tingimusteta taastamist territooriumil, mille Venemaa Föderatsioon on 2014. aastal alanud relvastatud agressiooni käigus okupeerinud, ning rõhutab, et Krimm on Ukraina lahutamatu osa.
Tegu on üheksanda avaldusega, mille Riigikogu on alates 2022. aasta algusest Venemaa tegevuse hukkamõistmiseks ja Ukrainale toetuse avaldamiseks teinud. Lisaks on parlament vastu võtnud ühe pöördumise.
Avaldustega on Riigikogu muu hulgas tunnistanud Venemaa Föderatsiooni relvajõudude tegevuse Ukraina-vastases sõjalises agressioonis Ukraina rahva vastaseks genotsiidiks ning kuulutanud Venemaa režiimi terroristlikuks ja Venemaa Föderatsiooni terrorismi toetavaks riigiks, kelle tegevusele tuleb ühiselt vastu astuda. Riigikogu on avaldanud toetust Ukraina soovile liituda NATOga, nõudnud Ukraina-vastase agressioonikuriteo planeerijate, ettevalmistajate, vallapäästjate ja täideviijate isiklikule vastutusele võtmist ning kutsunud looma selleks ÜRO egiidi all rahvusvahelist eritribunali. Veebruaris tegi täiskogu avalduse, kus mõistis hukka Venemaa tahtliku, süsteemse ja rahvusvahelise õiguse vastase Ukraina laste küüditamise ning nõudis laste vabastamist ja nende turvalise tagasipöördumise tagamist Ukrainasse.
