Riigikogu lõpetas viie eelnõu esimese lugemise.
Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (507 SE) vähendatakse vanemahüvitise ülempiiri, mis alates 2026. aastast on üle-eelmise aasta kolmekordse keskmise palga asemel kahekordne keskmine palk. Tänavu oli ülempiir 4733,53 eurot. Samas ei vähendata enam vanemahüvitist, kui vanem teenib töist tulu.
Ravikindlustuse seaduse muudatustega nähakse ette, et ravikindlustatud isiku retsepti omaosaluse alusmäär suureneb 2025. aastast 2,5 eurolt 3,5 eurole. Alates 2025. aasta 1. aprillist tõuseb haigla voodipäevatasu 2,5 eurolt viiele eurole ning ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu suureneb viielt eurolt 20 eurole. Visiiditasu ei tõuse haavatavamatele inimestele ja on seega ka edaspidi viis eurot toimetulekutoetuse saajatel, vähenenud töövõimega inimestel, alla 19-aastastel lastel, lapseootel naistel, üle 63-aastastel ja töötutel.
Kui ambulatoorse eriarstiabi osutaja jätab kindlustatud isiku jälgimisele või ravile ja vaja on korduvvastuvõtte, tohib edaspidi visiiditasu küsida kord aastas. Sarnased õigused ja piirangud visiiditasude nõudmisel hakkavad edaspidi kehtima ka tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikule, näiteks füsioterapeudile, kliinilisele psühholoogile ja logopeedile, kes osutab iseseisvalt ambulatoorset tervishoiuteenust pere- või eriarstiabi osutaja saatekirja alusel.
Esimest korda kehtestatakse ülempiir ajutise töövõimetuse hüvitisele. Alates 2026. aastast on ühe päeva ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiir sarnaselt vanemahüvitisele üle-eelmise aasta kahekordse keskmise palga suurus jagatud 30-ga. Tööandjad ja füüsilisest isikust ettevõtjad saavad hüvitise ülempiiri ja saamata jäänud töötasu vahe kompenseerida sotsiaalmaksuvabalt.
Alates 2026. aastast lõpetatakse riigipoolse sotsiaalmaksu maksmine kindlustatud isiku mittetöötava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest, kes kasvatab ühte või kahte 3–8-aastast last või kolme kuni kuut last, kellest ükski pole noorem kui 8-aastane.
Ühtlasi lubatakse eelnõuga Tervisekassal jaotamata kasumit kasutada senisest suuremas mahus, et katta puudujääki. Samuti kehtestatakse võimalus ravikindlustuseta inimese ravikulu tagasi nõuda. Lisaks pikendatakse alates 2025. aastast perehüvitiste määramise, puude raskusastme tuvastamise ja riikliku pensioni määramise menetlustähtaegu 30 tööpäevale.
Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad: Kert Kingo Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni, Riina Solman Isamaa fraktsiooni, Maria Jufereva- Skuratovski Reformierakonna fraktsiooni ja Lauri Laats Keskerakonna fraktsiooni esindajana.
EKRE fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust. Selle poolt hääletas 20 ja vastu oli 46 Riigikogu liiget. Eelnõu esimene lugemine lõpetati.
Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (473 SE) eesmärk on lahendada valdkonna arengu tõttu ilmnenud kitsaskohad ning luua erandite kehtestamisega ettevõtjatele paindlikumad lahendused.
Kehtiva seaduse kohaselt peab turustatav seeme ja paljundusmaterjal vastama kehtestatud nõuetele, sh peab sordilehte võetava sordi turustatav seeme ja paljundusmaterjal olema sertifitseeritud. Eelnõuga kehtestatakse erand, mille kohaselt võib väikeses koguses turustatavat vanade sortide seemne ja paljundusmaterjali toota, sertifitseerida ja pakendada erinevalt seaduses nõutust. Seejuures tuleb jälgida, et ei levitataks ohtlikke taimekahjustajaid. Muudatus soodustab vanade sortide seemne ja paljundusmaterjali tootmist ning turustamist.
Samuti luuakse eelnõuga uuesti võimalus võtta puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sordid sordilehte nõuetele vastava sordikirjelduse alusel. Seega saavad tarnijad paljundada ning turustada ka seni sordilehte võtmata puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sortide paljundusmaterjali. Samuti luuakse seemnekartuli tarnijale võimalus ise trükkida seemnekartuli pakendite etiketid, mis on tarnija jaoks kiirem ja paindlikum lahendus.
Lisaks kehtestatakse kohustus teavitada Keskkonnaametit oma kavatsusest teha kultiveerimismaterjaliga katseid metsaaretuseks, teadustööks või selleks, et kindlaks teha, kas kultiveerimismaterjalist metsamaterjali tootmine oleks majanduslikult tasuv.
Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (499 SE) korrastatakse ühistranspordi sõidusoodustuste regulatsiooni ja viiakse see kooskõlla Euroopa Kohtu otsusega, mis käsitleb tasuta sõitmise kohustuse hüvitamist eelkooliealistele lastele ja puuetega inimestele. Euroopa Kohus leidis, et vastavalt Euroopa Liidu määrusele tuleb ettevõtjatele hüvitada kohustusest tulenevad kulud, mida seni Eestis täielikult ei hüvitatud. Eelnõusse lisatakse alus maksta kommertsvedajatele sihtotstarbelist toetust tasuta sõidu õigusega reisijate vedamise eest. Sätestatakse ka hüvitise arvutamise põhimõtted, toetuse taotlemiseks esitatavate andmete loetelu ning toetuse maksmise ja tagasimaksmise kord.
Läbirääkimistel võttis sõna Ando Kiviberg (Eesti 200).
Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (466 SE) luuakse lahendus, mis võimaldab rakendada Euroopa Liidu grupierandeid ka riigisiseses konkurentsiõiguses.
Grupierandid on üks enim kasutatavaid ELi konkurentsiõiguse töövahendeid. Grupieranditega on hõlmatud suur hulk kaubandustegevuses levinud lepingutüüpe, millel hoolimata konkurentsi kahjustavatest sätetest on tarbijatele ja majandusele positiivne mõju. Euroopa Komisjoni kehtestatud grupierandid kohalduvad Eesti ettevõtjate suhtes juhul, kui nende kokkulepetel on mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele.
Pakutava lahenduse puhul on tegu n-ö hübriidlahendusega, kus ühest küljest muutuvad ELi grupierandid riigisiseses konkurentsiõiguses sisuliselt vahetult kohaldatavaks, kuid teisest küljest on riigisiseselt jäetud võimalus need grupierandid eelnevalt üle vaadata ja anda ministri määrusega kinnitus, et need grupierandid on Eesti õiguskorrale sobivad ja vajalikud.
Samuti on jäetud võimalus kehtestada valitsuse määrusega ka riigisiseseid grupierandeid. See lahendus võimaldab tagada õiguskindluse ja tõhusa konkurentsijärelevalve, vähendades samal ajal haldus- ja bürokraatlikku koormust. Samuti aitab see suurendada ettevõtjate õiguskindlust ja hoida kokku õigusnõustamisega seotud kulusid.
Täiendatud regulatsioon ei mõjuta praegust konkurentsiolukorda. Eestis kehtib hetkel üks valitsuse määrusega kehtestatud vertikaalseid kokkuleppeid puudutav grupierand. Muudatuse tulemusena hakkab kehtima kuus grupierandit, millest seni on üle võtmata grupierandid, mis puudutavad raudtee-, maantee- ja siseveetranspordi ning tehnosiirde kokkuleppeid.
Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (505 SE) nimetatakse Justiitsministeerium ümber Justiits- ja Digiministeeriumiks, millele antakse üle ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu valdkonna ülesanded.
Muudatuse järgi liiguvad Justiits- ja Digiministeeriumi digiühiskonnapoliitika, avalike e-teenuste, digiarengu ja küberturvalisuse, riigi infosüsteemide, kesksete võrgu- ja infosüsteemide ning telekommunikatsiooniga seotud ülesanded. Lisaks liiguvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi alt Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalasse Riigi Infosüsteemi Amet, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus ja Eesti Interneti Sihtasutus.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse viiakse eelnõu kohaselt ligipääsetavuse, maakasutuspoliitika, ruumilise planeerimise ning maa- ja ruumivaldkonna teemad, mis praegu on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse liigub Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi alt ka loodav Maa- ja Ruumiamet.
Siseministeerium saab eelnõu kohaselt enda ülesandeks elanikkonnakaitse kavandamise ja koordineerimise. Siseministeerium on juba praegu elanikkonnakaitse arendamise eestvedaja ning Päästeamet täidab elanikkonnakaitse asutuse ülesandeid, kuid seni pole elanikkonnakaitse juhtasutus õiguslikult sätestatud. Muudatuse kohaselt ei hakka Siseministeerium juhtima teiste ministeeriumide elanikkonnakaitse tegevusi ega nende valdkondlikke arendusi, vaid koordineerima üldist elanikkonnakaitse poliitikat.
Lisaks muudetakse eelnõuga riigisekretäri ametinõudeid ja kaotatakse 1995. aastast kehtinud juriidilise kõrghariduse nõue. Eelnõu kohaselt on riigisekretär tippjuht, kelle roll eeldab laiaulatuslikke teadmisi ja kogemusi mitte üksnes õigusalal, vaid ka halduse, juhtimise ja poliitika valdkonnas. Õigusalaste ülesannete täitmisel saab riigisekretär toetuda Riigikantselei õigusekspertidele.
Läbirääkimistel võtsid sõna Anastassia Kovalenko-Kõlvart (K) ja Helir-Valdor Seeder (I).
Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust. Selle poolt hääletas 16 ja vastu oli 43 Riigikogu liiget. Eelnõu esimene lugemine lõpetati. Vabas mikrofonis võtsid sõna Kalle Grünthal ja Züleyxa Izmailova.
