Alanud sügis on toonud kaasa metsloomade suurema aktiivsuse, mistõttu võib neid maanteedel kohata tavalisest rohkem. Seetõttu on sõidukijuhtidel hämaras liigeldes oluline olla eriti ettevaatlik.
Eriti tähelepanelik tasub olla liiklusmärgi „Metsloomad teel!“ piirkonnas, sest seal ületavad metsloomad sagedamini teed. Samuti tasub valvsaks jääda metsatukkade vahel ja põldude lähedal. Hämaral ajal, eriti päikesetõusu eel ja -loojangu järel, on metsloomade liikumisaktiivsus loomupäraselt suurem. Loomade aktiivsust on suurendanud ka alanud jahihooaeg ning jooksuaeg.
„Aktiivsel liikumisperioodil sagenevad olukorrad, kus ulukid satuvad tavapärasest enam teedele ning on suurem oht auto ja metslooma kokkupõrkeks, seega peame liiklejatena eriti hoolsad olema ja teele lähenevaid metsloomi märkama. Samuti tuleb meeles pidada, et kui üks metsloom ületab teed, võivad talle järgneda ka teised,“ ütles Transpordiameti keskkonnakorralduse üksuse juhataja Villu Lükk.
„Metsloomadel on oma sisseharjunud rajad, mida nad meelsasti ei muuda. Seetõttu tuleb liiklusmärgi „Metsloomad teel!“ piirkonnas eriti ettevaatlik olla, järgida kiiruspiiranguid ning vajadusel ka kiirust maha võtta. Metsloomal on alati peatee,” lisas Lükk.
Mitmel pool üle Eesti on tarastatud teelõikudel loodud metsloomadele teeületuskohad, mis on varustatud hoiatava märgistusega. Kose–Võõbu neljarajalisel teelõigul hoiatab liiklejaid metsloomade eest suurulukite tuvastussüsteem. Loomad pääsevad maanteed ületama kolmest samatasandilisest loomade ületuskohast ning nende lähenemise registreerivad spetsiaalsed andurid. Need edastavad info muutuva teabega liiklusmärkidele, mis hakkavad vilkuma ning piiravad lubatud sõidukiiruse 70 km/h.
Lisaks käivitas Transpordiamet möödunud nädalal pimedal ajal hoiatused muutuva teabega infotabloodel piirkondades, kus esineb metsloomade teeületusi.
Riigiinfo telefonil 1247 registreeritakse aastas ligi kuue tuhande looma hukkumine, kusjuures arvatavasti jääb enamus väiksemate loomadega seotud õnnetusi registreerimata. Nendes õnnetustes saab vigastada ca 20–30 inimest aastas. Viimastel aastatel on probleem pigem suurenenud, sest sõidukeid liigub Eesti teedel rohkem ning ka sõraliste arvukus on suurenenud.
Ulukiõnnetuste kaardirakenduse leiab SIIT.
„Metsloomad teel – kuidas käituda?“ juhised on loetavad SIIN.
