Rahandusministeerium prognoosib, et käibemaksu ja alkoholiaktsiisi tõus võib oluliselt suurendada piirikaubanduse osakaalu Eesti inimeste alkoholitarbimises, võimaldades sellel kahekordistuda. Siiski usub ministeerium, et keerulistes majandusoludes vähendab alkoholitarbimist üldiselt inimeste vähenev ostujõud.
- 2024 aasta alguses kasvab alkoholiaktsiis 5% ja kui koalitsioonikõnelustel kokkulepitud seadus jõustub, lisandub sellele 2025. aasta keskpaigas veel 5% ning 2026. aasta alguses 10%. Samuti on planeeritud täiendavad 5%-lised tõusud 2027. ja 2028. aastal.
Ministeerium püüab eelnõu seletuskirjas prognoosida inimeste käitumisreaktsioone nende muudatuste valguses. Analüüsis lähtutakse suuresti 2010. aastate alguse kogemustest, mil alkoholiaktsiisi tõus ajendas paljusid inimesi sõitma Lätti alkoholi ostma.
Merliin Laos, ministeeriumi riigi rahanduse talituse analüütik, rõhutas, et seekord tuleb arvesse võtta ka käibemaksu tõusu mõju. „Eeldame piirikaubanduse kasvu, kuid 2018. aasta tasemeni me tõenäoliselt ei jõua,“ ütles Laos, viidates sellele, et hinnatõusud on seekord madalamad.
Prognoosid näitavad, et kui praegu toovad Eesti elanikud Lätist tagasi umbes 8% lahjast ja 11% kangest alkoholist, võib 2026. aastaks see osakaal suureneda vastavalt 12% ja 16%-ni. Samas nendib ministeerium, et piirikaubandust ei ajenda üksnes majanduslikud kaalutlused, vaid ka emotsionaalsed otsused, nagu eelmisel kümnendil juhtus.
Laose sõnul mõjutab inimeste ostuotsuseid sageli nende isiklik tõlgendus aktsiisitõusust, olenemata sellest, kui suur hinnatõus tegelikult on. Näiteks võib aktsiisitõus tõsta pooleliitrise õlle hinda paari aasta jooksul 10 sendi ja pooleliitrise viinapudeli hinda 30 sendi võrra.
Kuigi piirikaubandus võib kasvada, usub ministeerium, et alkoholi tarbimine Eestis jääb vähenemistrendi. Seda toetavad nii vähenenud ostujõud kui ka tarbijakäitumise muutused.
