Riigikogu esimees Lauri Hussar tänas Gotlandil suurpõgenemise 80. aastapäeval Rootsi rahvast külalislahkuse ja toetuse eest meie põgenike vastuvõtmisel ning kutsus tugevdama lähiriikide koostööd, et sarnased sündmused kunagi enam ei korduks.
Hussar ütles suurpõgenemise aastapäevale pühendatud vastuvõtul, et inimesed, kes otsustasid 80 aastat tagasi oma kodumaalt lahkuda, ei tahtnud seda teha, kuid nad ei saanud ka jääda. „See oli kõigi jaoks raske ja valus otsus. Need, kes otsustasid põgeneda, alustasid ohtlikku teekonda üle mere, kusjuures paljud hukkusid traagiliselt enne Gotlandi ja Rootsi rannikule jõudmist,“ ütles ta.
Hussar märkis, et uue elu alustamine ei olnud lihtne ja kulus aastaid, enne kui nad leidsid endale uued kodud, olgu Gotlandil, Rootsi mandriosas või mujal vabas maailmas. „Oleme Rootsi rahvale sügavalt tänulikud külalislahkuse ja toetuse eest meie põgenike vastuvõtmisel. Need, kes maha jäid, kogesid taas kord stalinistliku režiimi jõhkrat ja rõhuvat olemust – küüditamised, repressioonid ja meie ühiskondade sunniviisiline sovetiseerimine jätkusid järgmised 47 aastat,“ ütles ta.
Riigikogu esimees juhtis tähelepanu, et eestlaste, lätlaste ja leedulaste suurpõgenemisest alates on maailmas palju muutunud, kuid mõned asjad on jäänud samaks või on uuesti esile kerkinud. „Sünge reaalsus on see, et tänane Venemaa käitub üsna samamoodi nagu stalinistlik Nõukogude Liit, omades sarnaseid imperialistlikke ambitsioone,“ märkis ta ning lisas, et Venemaa Ukraina-vastase agressiooni tulemusel on Rootsi, Eesti, Läti ja Leedu vastu võtnud kümneid tuhandeid Ukrainast pärit põgenikke – inimesi, kes on oma kodudest põgenenud samadel põhjustel kui eestlased, lätlased ja leedulased 80 aastat tagasi.
Hussari sõnul on vahepeal muutunud aga see, et Balti riike ja Rootsit ei ühenda enam üksnes Läänemeri, vaid ka ühine liikmesus Euroopa Liidus ja NATOs. „Täna seisame koos, tugevamalt kui kunagi varem, oma väärtuste ja vabaduse kaitsel. Oleme ühtsed Ukraina toetamisel ja Venemaa agressiooni vastu võitlemisel, et Ukraina põgenikud saaksid naasta oma kodudesse, Ukraina rahvas saaks elada rahus ja Ukraina saaks asuda oma õigele kohale Euroopa vabade ja demokraatlike rahvaste peres,“ sõnas ta.
Hussar toonitas ka, et edaspidi on vaja Balti- ja Põhjamaade veelgi tihedamat koostööd. „Peame jätkama koostöö tugevdamist, et kindlustada, et meie inimesed saaksid elada oma riikides rahus ja keegi meist ei oleks enam kunagi sunnitud jõhkra vaenlase hirmus oma kodudest põgenema,“ ütles ta.
Hussar viibib Balti riikide parlamentide juhtide ühisel visiidil Gotlandil, kus Lätit esindab parlamendi esimees Daiga Mieriņa ja Leedut parlamendi aseesimees Žygimantas Pavilionis. Balti parlamentide juhid võttis eile Gotlandil vastu Rootsi spiiker Andreas Norlén.
Parlamentide juhid külastavad täna Balti kirjanike ja tõlkijate keskust, mis edendab kirjandus- ja kultuurivahetust Läänemere-äärsete riikidega, ning kohtuvad Eesti, Läti ja Leedu kogukonnaga Gotlandil. Eile kohtusid nad Gotlandi maavanema Anders Flankinguga, külastasid Gotlandi rügementi ning osalesid pärgade asetamise tseremoonial Slites ja mälestusteenistusel Visby katedraalis.
Eestist põgenes Teise maailmasõja pöördelisel ajal sissetungiva Punaarmee eest läände 75 000–80 000, Balti riikidest kokku ligi 300 000 inimest. Paljud põgenikud suundusid kas Soome kaudu või otse Rootsi ning paljudele põgenikelaevadele oli Gotland esimeseks peatuspaigaks. Põgenemine saavutas haripunkti 1944. aasta septembri teisel poolel.
Foto: Eriki Peiknar
