Washington, 10. juuli 2024 – Peaminister Kaja Kallas rõhutas tänasel NATO tippkohumisel Washingtonis, et NATO peab kollektiivkaitset tugevdama, sest Venemaa oht ei ole vähenenud. Peaminister Kallase sõnul langetasime NATO Madridi ja Vilniuse tippkohtumistel väga kaalukad otsused, mille elluviimiseks on vaja kõigi liitlaste pühendumist. „Eesti koos Läti ja Leeduga tegi tippkohtumise eel ettepaneku keskenduda NATO võimearenduse puhul kolmele kõige prioriteetsemale valdkonnale: õhukaitsele, kaudtulevõimekusele ning laskemoonale. Mul on hea meel, et liitlased andsid täna Washingtonis poliitilise lubaduse keskenduda oma investeeringutes just neile valdkondadele, et viie järgmise aasta jooksul need NATO kaitseplaanide seisukohast kriitilised võimed tagatud saaksid,“ märkis Kallas. Liitlased kiitsid tippkohtumisel samuti heaks lubaduse, mis tugevdab Atlandi-ülest kaitsetööstuse koostööd ja suurendab tootmist.
Samuti on Kallase sõnul Eesti jaoks oluline, et NATO hoiab jätkuvalt Vene ohu oma prioriteetide keskmes. „Liitlased kinnitasid, et Venemaa on kõige otsesem ja tõsisem ning pikaajalisem oht alliansile. Toetame NATO pikaajalise poliitika väljakujundamist Venemaa agressiivsete eesmärkide ning tegevuste ohjeldamiseks ja tõrjumiseks, mis võtab arvesse muutunud julgeolekuolukorda,“ ütles Kallas. Peaminister lisas, et arutati ka Venemaa hübriidtegevusega seonduvat. „On oluline, et NATO reageerib Venemaa suurenenud ja jõulisemale hübriidtegevusele resoluutselt ning näitab, et sellisel tegevusel on Venemaa jaoks tagajärjed,“ sõnas Kallas.
NATO roll Ukraina toetamisel kasvab. Tippkohtumisel otsustati lõpuks võtta NATO juhtimise alla Ukrainale antava sõjalise abi, logistika ja väljaõppe koordineerimine. „See aitab Ukrainale antava abi viia kindlalt struktureeritud alusele,“ selgitas Kallas. Lisaks lepiti kokku, et liitlaste sõjaline abi Ukrainale saab olema vähemalt 40 miljardit eurot aastas. „Sellega võtavad liitlased vastutuse ühise eesmärgi – Ukraina võidu – eest ja Ukraina teab, millega arvestada. Mida kindlam on liitlaste abi Ukrainale, seda kindlam on Ukraina võit,“ märkis Kallas.
Samuti tõdes peaminister, et liitlased võtavad kaitsesse investeerimist üha tõsisemalt. Sellel aastal peaksid 23 liitlase kaitsekulutused olema 2% SKT-st või rohkem. 2014. aastal, kui võeti vastu Walesi kaitseinvesteeringute kokkuleppe, oli neid liitlasti vaid kolm. „Arvestades tänast julgeolekukeskkonda ja NATO kaitseplaanide nõudeid, on selge, et 2% ei ole piisav. Vajalik on, et kõik liitlased investeeriksid kaitsekuludesse 2,5-3%, et likvideerida võimepuudujäägid ja rahastada NATO kaitseplaane. Peame alustama NATO-s arutelusid kaitsekulutuste tõstmiseks. Eesti siht on jõuda kaitsekulude tõstmise osas kokkuleppele järgmiseks NATO tippkohtumiseks Haagis,“ ütles Kallas.
Washingtoni tippkohtumise deklaratsioon:
https://nato.cmail20.com/t/r-e-tdjtjydd-ollwtuxh-r/