Autor Helen Rohtmets-Aasa saab Riigikantseleilt 30 tuhande euro suuruse stipendiumi Aleksander Warma akadeemilise biograafia koostamiseks.
„Aleksander Warmat tuntakse ennekõike kui diplomaati, kes oli Eesti saadik Soomes meie riigile saatuslikul 1940. aastal ning hiljem Eesti Vabariigi järjepidevuse hoidja peaministrina eksiilis,“ ütles Helen Rohtmets-Aasa. „Tegelikkuses oli Warma tegevusväli märksa laiem. Senisest põhjalikumat käsitlemist väärivad nii tema tegevus meremehe, sõjaväelase ja juristina, töö diplomaadina, mis viis ta lisaks Soomele Moskvasse, Leningradi ja Kaunasesse kui ka osalemine eesti pagulaskonna seltsi- ja poliitilises elus.“
Stipendiumi „Eesti riigijuhid 1918–1992“ asutas Riigikantselei 2007. aastal. Koostöös Rahvusarhiiviga kuulutati seekordne stipendiumikonkurss välja 23. veebruaril 2024 ning konkursile laekus kaks taotlust. Stipendiumitaotluste läbivaatamiseks ja stipendiumisaaja valimiseks moodustas riigiarhivaar teadusekspertidest koosneva komisjoni, kuhu kuulusid ajaloodoktorid Mari-Leen Tammela, Ago Pajur ja Katre Kaju.
Stipendiumikomisjoni heakskiidu saanud käsikirjad avaldatakse Eesti riigimeeste elulugude sarjas, mille on asutanud Rahvusarhiiv.
Varasemad stipendiumid
2008. aastal anti stipendium professor Jüri Antile August Rei tegevuse uurimiseks, kelle kohta valminud monograafiat „August Rei – Eesti riigimees, poliitik, diplomaat“ esitleti 2012. aastal ning see oli riigimeeste elulugude sarja esimene raamat.
2012. aastal pälvis stipendiumi Indrek Paavle Otto Tiefi akadeemilise biograafia koostamiseks. Raamat „Õiguse ja omariikluse eest: Otto Tief (1889–1976)“ avaldati 2014. aasta sügisel, kui möödus 70 aastat Tiefi valitsuse moodustamisest.
2013. aastal anti välja kaks stipendiumi: Toomas Karjahärmile ja Ago Pajurile Konstantin Pätsi ning Krista Arule Jaan Tõnissoni akadeemiliste biograafiate koostamiseks. Konstantin Pätsi kohta valminud tööd „Konstantin Päts. Poliitiline biograafia“ esitleti EV100 juubelinädalal. Jaan Tõnissoni kohta valminud tööd „Jaan Tõnisson – rahvajuht ja riigivanem“ esitleti 2019. aasta novembris.
2014. aastal sai stipendiumi Ivo Juurvee, kes kirjutab koos Meelis Saueauguga akadeemilise biograafia Kaarel Eenpalust.
2015. aasta stipendiumi sai Priit Rohtmets Friedrich Akeli akadeemilise biograafia koostamiseks. Friedrich Akeli kohta valminud monograafiat „Friedrich Akel – silmaarst, diplomaat ja riigimees“ esitleti 2021. aasta septembris, millega tähistati Akeli 150. sünniaastapäeva.
2016. aastal sai stipendiumi Hent Kalmo Ants Piibu akadeemilise biograafia koostamiseks.
2017. aasta stipendium anti Mari-Leen Tammelale Jaan Teemanti akadeemilise biograafia koostamiseks. Raamatut „Jaan Teemant – Biograafia“ esitleti möödunud aasta septembris, millega tähistati Teemanti 150. sünniaastapäeva.
2018. aastal sai stipendiumi Küllo Arjakas Juhan Kuke, 2019. aastal Kalev Kukk Otto Strandmani ja 2020. aastal Olev Liivik Jüri Jaaksoni akadeemilise biograafia koostamiseks.
2021. aastal said stipendiumi autorite kollektiiv koosseisus Marju Luts-Sootak, Hannes Vallikivi, Hesi Siimets-Gross ja Liisi Veski Jüri Uluotsa akadeemilise biograafia koostamiseks.
2023. aastal said stipendiumi Mari-Leen Tammela ja Toomas Schvak Ado Birgi akadeemilise biograafia koostamiseks.