Tänasel täiendaval Riigikogu täiskogu istungil läbis teise lugemise järgmise aasta lisaeelarve seaduse eelnõu ning esimese lugemise läbis eelnõu, millega Maa-amet korraldatakse ümber Maa- ja Ruumiametiks.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud 2024. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (456 SE) eesmärk on tagada riigi finantsstabiilsus ja jätkusuutlikkus. Lisaeelarvega täidab Eesti Euroopa Liidu eelarvereeglit, mille järgi peab eelarvepuudujääk jääma kolme protsendi piiresse SKPst.
Negatiivse lisaeelarve meetmete kogumaht on 183 miljonit eurot, mis parandab eelarve positsiooni 173 miljonit eurot. Lisaeelarve seaduse eelnõu sisaldab ligi 115 miljoni euro ulatuses kokkuhoiumeetmeid ja 68 miljoni euro ulatuses täiendavaid tulusid. Riigi jooksvate kulude kokkuhoid puudutab põhiliselt majandamis- ja tegevuskulusid, samuti peavad kokkuhoidu panustama riiklikud sihtasutused. Riigi tulude suurendamiseks võetakse riigiettevõtetelt rohkem dividende.
Riigikogu võttis mullu 8. detsembril vastu 2024. aasta riigieelarve, mille tulude maht oli umbes 16,7 miljardit ja kulude maht umbes 17,7 miljardit eurot ning investeeringute eelarve umbes 817 miljonit ja finantseerimistehingute eelarve 1,4 miljardit eurot.
Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu (I), Annely Akkermann (RE), Anastassia Kovalenko-Kõlvart (KE), Riina Solman (I) ja Lauri Laats (SDE).
Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 13 ja vastu oli 57 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja selle tõttu teiste seaduste muutmise seaduse (Maa-ameti ümberkorraldamine Maa- ja Ruumiametiks) eelnõu (457 SE) näeb ette korraldada Maa-amet ümber Maa- ja Ruumiametiks, et koondada eri ametkondade maa- ja ruumiplaneerimisega tegelevad struktuuriüksused ühtseks tervikuks. Sellest ametist saab abi nii maa, planeerimise, ehituse kui ka arhitektuuri teenuste küsimustes.
Seletuskirjas märgitakse, et eelnõuga lahendatakse aastaid kestnud ruumivaldkonna tegevuste killustatuse ja keskse rakendusüksuse puudumise küsimus. Eelnõuga koondatakse elukeskkonna, maa- ja ruumivaldkonna kohased teadmised, pädevus ja andmed ühte kohta, mis loob võimaluse teha paremaid ruumiotsuseid, kasutada ressursse paremini ning hoida kokku kulusid. Professionaalsem ruumiloome aitab kohaneda kliimamuutustega, vähendada sundliikumisi, ennetada segregeerumist, hoida keskkonda ning parandada inimeste vaimset ja füüsilist tervist.
Maa-ameti seniste ülesannete kõrval koondatakse Maa- ja Ruumiametisse Kliimaministeeriumi ehituse- ja elukeskkonna osakonnast e-ehituse platvormi tegevused; Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist ruumilise planeerimise rakenduslikud ülesanded; Põllumajandus- ja Toiduametist maaparanduse valdkonna ülesanded; Rahandusministeeriumist Kliimaministeeriumile osutatavad riigi hoonestamata kinnisvara hooldamise, maakorralduse ja maaparandusega seotud teenused; samuti strateegilise ruumiloome tegevusvaldkonna ülesanded.
Eelnõu kohaselt alustab Maa- ja Ruumiamet tööd 2025. aasta 1. jaanuaril.
Läbirääkimistel võttis sõna Madis Kallas (SDE).
