Riigikogu esimees Lauri Hussar koos Läti, Leedu, Poola ja Ukraina spiikriga tegid täna Białystokis ühisavalduse, kus peavad vajalikuks tugevdada riikide rolli Kesk- ja Ida-Euroopa julgeoleku tagamisel ja Ukraina toetamisel ning märgivad, et Venemaa jätkuv agressioon nõuab Ukraina-meelselt koalitsioonilt otsustavamaid tegusid.
Spiikrite kinnitusel jätkavad nende riigid tööd kahepoolsete julgeolekukoostöö lepete ja nende rakendamisega ning peavad prioriteediks kohustust anda Ukrainale püsivat pikaajalist sõjalist abi. „Peame eriti oluliseks laiaulatuslikku toetust Ukraina võitlusvõime suurendamiseks võitluses Venemaa agressioonisõja vastu, samuti algatusi Ukraina relvajõududele relvade ja laskemoona kiire tarnimise tagamiseks,“ ütlevad nad.
Avalduse kohaselt hindavad spiikrid väljavaadet rajada Poolas NATO-Ukraina ühine analüüsi-, väljaõppe- ja koolituskeskus, et Ukraina saaks jagada oma Venemaa agressioonisõja vastu võitlemise kogemusi. Samuti tunnistavad nad, et sõjalised jõupingutused on tõhusamad, kui meie toetusele ei seata piiranguid. „Kordame taas, et rahvusvahelise õiguse kohaselt on Ukrainal õigus end kaitsta, ja see hõlmab ka lööke õigustatud sõjaliste sihtmärkide pihta Venemaa territooriumil. Ukraina peab olema võimeline tagasi tõrjuma rünnakuid, mis tulevad Venemaalt või Ukraina okupeeritud aladelt,“ seisab avalduses.
Parlamentide esimehed avaldavad heameelt mitme riigi valmisoleku üle ühineda rahvusvahelise koalitsiooniga ja saata Ukrainasse neile sobival ajal oma instruktoreid Ukraina sõjaväelasi välja õpetama. „Tunnistame, et Ukraina riiklust ohustava olukorra märkimisväärne eskaleerumine nõuab Ukraina-meelselt koalitsioonilt otsustavamaid tegusid,“ ütlevad nad.
Ühtlasi märgivad spiikrid, et Euroopas kestliku rahu tagamise tingimuseks on Ukrainale koha kindlustamine euroatlantilistes struktuurides, ning avaldavad lootust, et juulis Washingtonis toimuv NATO tippkohtumine aitab kujundada Ukraina pöördumatut teed liikmekssaamise suunas. Samuti toovad nad esile, et Ukraina ühinemisläbirääkimised Euroopa Liiduga on Ukraina ja ELi strateegiline eesmärk ning seetõttu peab esimene valitsustevaheline konverents ühinemisläbirääkimiste avamiseks toimuma juba juunis. „Poola, Eesti, Läti ja Leedu toetavad Ukrainat ja on valmis jagama oma 20 aastat kestnud ELi liikmeks olemise kogemusi,“ seisab avalduses.
Spiikrid kinnitavad ka tiheda omavahelise koostöö jätkumist, et võidelda Venemaa neoimperialistliku poliitika ähvardava ja kõikjale ulatuva ohu vastu. „Usume kindlalt, et meie – poolakate, eestlaste, lätlaste, leedulaste ja ukrainlaste – ühendatud jõud on määrava tähtsusega Venemaa ohu vastu võitlemisel ja piirkondliku julgeoleku tagamisel,“ ütlevad nad.
Hussari kõrval kirjutasid ühisavaldusele alla Daiga Mieriņa Läti, Viktorija Čmilytė-Nielsen Leedu, Szymon Hołownia Poola ja Ruslan Stefantšuk Ukraina parlamendist.
Spiikrid tegid avalduse pärast Białystokis toimunud kahepäevast kohtumist, kus arutati Ukraina toetamist, Euroopa julgeoleku tugevdamist ja ühist vastu astumist Venemaa intensiivistuvatele hübriid- ja küberrünnetele. Regionaalset julgeolekut käsitleti kohtumisel ka laiemas tähenduses, arutades kohalike omavalitsuste koostööd, piiriüleseid projekte, teadus- ja kultuurikoostööd ning noortevahetust. Lisaks kohtusid parlamentide esimehed kohalike noortega, kellega vahetati mõtteid Euroopa julgeolekuolukorrast ja edasistest võimalikest arengutest.