Kuigi Eesti majandus on mahult väiksem kui aasta tagasi, siis on senine langus peatunud. Majanduse kiire taastumine võtab aga kahjuks veel aega.
Jätkuv nähtamatu majanduslangus
Lõppeval nädalal avaldas Statistikaamet kiirhinnangu sisemajanduse kogutoodangu suuruse kohta selle aasta esimeses kvartalis. Majanduslangus on väldanud juba 2022. aasta algusest saadik ja pikkisilmi on oodatud, et see lõpuks läbi saaks – kahjuks tulutult. Ka 2024. aasta esimestel kuudel jäi SKT tase mullusele alla, seekord 2,1% jagu. Võrreldes 2021. aasta lõpu tipuga on Eesti majanduse maht nüüdseks umbes 6% väiksem.
Küll on lood praeguse majanduslangusega omamoodi kummalised. Võiks ju eeldada, et rohkem kui kaks aastat väldanud SKT vähenemine on jätnud ühiskonnale ränga jälje – pankrotistunud ettevõtted, töötus, vaesus ja kõik sinna juurde kuuluv. Õnneks pole midagi sellist aga märgata. Selle vastuolu põhjuseks on erinevus reaalse ja nominaalse majanduskasvu vahel. Reeglina räägitakse SKT-st, majanduskasvust ja -langusest alati reaalväärtuses ehk püsihindades, mis tähendab, et eemaldatud on hinnamuutuste mõju. Statistilise teisenduse põhjus on mõistetav: kui hindadele nulli lõpu paneme, ei tähenda see, et riik on kümme korda rikkamaks muutunud.
Kiire inflatsiooni tingimustes on majanduse reaalne maht viimase kahe aasta vältel pidevalt kahanenud, nominaalne suurus aga kasvanud. Ka eelmisel aastal suurenes Eesti nominaalne SKT 4,6%. Konkreetsemalt väljendub see selles, et valdav osa ettevõtetest tegutsevad endiselt kasumlikult, tööhõive püsib kõrge ja palgakasv kiire. Kuigi kontole lisandunud eurod ostavad vähem kaupa ja teenuseid kui varem, on nominaalsetel numbritel suur mõju inimpsühholoogiale. Kuni kontol olev eurode hulk kasvab, siis ei ole paanikaks põhjust. Kas kõik on siis justkui hästi? Päris nii ei saa ka öelda, sest kõrgema heaolu loob ikkagi reaalne, mitte nominaalne majanduskasv.
Kaua oodatud muutus tööstuses
Hoolimata SKT jätkuvast langusest on majanduses märgata positiivseid märke. Alustuseks on kevad tärkamas Eesti tööstussektoris. 2022. aasta algusest tööstust saanud pidev tootmismahtude langus pole pöördunud järsuks tõusuks, ent viimasest neljast kuust kolmel on toodang kasvanud. Varasemast paremini läheb nii mitmelgi olulisel tööstusharul, sealhulgas metallitööstusel ja isegi puidutööstus on suutnud vähemalt tervikuna tootmist kasvatada. Uusi tellimusi laekub tööstusele endiselt vähem kui on ettevõtete võimekus toota, kuid nende hulk on kindlalt tõusuteel.
Teisalt on selge ka see, et kiire pööre paremuse suunas ei ole realistlik. Eesti peamiste ekspordipartnerite majanduskasv on tänavu nullilähedane ja tööstuse kindlustunne nigel üle terve Euroopa. Ootus paremale homsele annab tööstusettevõtetele aga ehk kindluse, et halvem on läbi ja ärilisi plaane tuleb teha kasvule mitte kahanemisele suunatuna.
Tarbimine stabiliseerub
Ekspordi kõrval on majanduse teiseks alustalaks eratarbimine, mis on varasematel kvartalitel olnud tagasihoidlik. Uut ostubuumi pole küll loota, ent suurem langus on läbi ja viimastel kuudel on, vähemalt kaubandussektorit kui tervikut vaadates, saavutatud teatav stabiilsus. Tarbijaid on ostlemisel tagasi hoidnud mitu aspekti. Neist ehk üks kõige olulisem on varasem ülemäärane tarbimine, mida innustas teise pensionisamba säästude koduelektroonikaks konverteerimine ja inflatsiooni kartuses ajas ettepoole toodud ostuotsused. Kui vaadata Eesti jaekaubanduse pikaajalist kasvutrendi, siis on 2021. aasta teises pooles ja 2022. aasta alguses saavutatud taseme jätkusuutmatult kõrge.
Teiseks on tarbimist piiranud inflatsioon. Eesti keskmine hinnatase on võrreldes paari aasta tagusega ajaga pea 40% kallim. Taoline hinnatõus ei ole kõigile majapidamistele kindlasti jõukohane. Õnneks on inflatsioon võtnud nüüdseks suuna selgelt allapoole ja piirdub juba lähikuudel väga tagasihoidlike numbritega.
Kolmandaks on pidev negatiivne uudisvoog muutunud inimesed majanduslike otsuste tegemisel väga ebakindlaks. Tarbijate kindlustundeindeks on viimastel kvartalitel laveerinud varaste 1990ndate tasemel, mis märgib inimeste äärmist ebakindlust majanduse tuleviku osas. Kõige viimased andmed näitavad siiski esimesi märke lauspessimismi vaibumisest. Eks annavad lähemad kuud selgust, kas see ka püsima jääb. Nii mõnelgi pool Euroopas on selline trend juba märgatav.
Aluse paneb tarbimisele muidugi aga olukord tööturul – kas tööd on ja kas palk kasvab. Õnneks on mõlemas vallas uudised endiselt positiivsed. Eesti on oma ligi 70% hõivatuse tasemega üks kõige kõrgema tööhõivega riikidest kogu Euroopas. Seni kasvutrendi näidanud töötus tundub praeguseks olevat saavutanud tipu ja lähikuudel võiks see taas hoopis alaneda. Ka palgakasvu aeglustumine pole olnud nii jõuline kui ehk esialgu oodati: selle aasta märtsis oli keskmine brutopalk mullusest 9% kõrgem. Kui ühel hetkel tarbijate tuju paraneb ja kindlus tuleviku osas suureneb, siis ollakse ehk altimad ka seda raha tarbimisse suunama.
Maailmamajanduse taastumisel saabub Eesti jaoks tõetund
Ootus intressimäärade peatsele alanemisele on tekitamas elevust ka paljudes teistes riikides. Laenumaksetest üle jääv raha ilmselt kontodele seisma ei jää ning alates aasta teises poolest võiksid elavneda nii ettevõtete investeeringud kui majapidamiste tarbimine. Koos eksportturgude olukorra paranemisega saabub Eesti jaoks ka teatav tõehetk. Olukorras, kus majandus ei kasva suurt kusagil, on senises ebaedus olnud lihtne süüdistada kõiki teisi peale iseenda. Kuigi siinsel majandusel on mitmeid tugevaid külgi, siis on viimased aastad muutnud meie töötunni varasemast palju kallimaks. Koos globaalse nõudluse paranemisega saame ilmselt peagi teada, kas varasemad äriplaanid ka muutunud keskkonnas vett peavad.
Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik
