Peaminister Kaja Kallas rõhutas neljapäeval Brüsselis Euroopa Liidu Ülemkogul Ukraina igakülgse toetuse jätkumise olulisust ning Euroopa kaitsevalmiduse tugevdamist.
Peaminister ütles, et oleme leidnud kompromissi Ukraina sõjalise toetamise küsimuses ja lisanud Euroopa Rahurahastusse 5 miljardit eurot, mis on oluline märk nii Ukrainale kui Kremlile, et Euroopa Liit ei tagane ja aitab Ukrainal sõja võita. „Aga Euroopa kaitsevalmidus ja -tööstus peab olema meie järgmine strateegiline eesmärk. Oleme siiani olnud Vene agressioonile reageerivas rollis, aeg on edasi liikuda pikaajalise planeerimise ja strateegiaga,“ rääkis Kallas.
Peaminister tõi välja, et Euroopa Liit peab pakkuma välja veelgi rohkem „kastist välja“ lahendusi, nagu Eesti miljoni mürsu algatus ja Tšehhi mürsukoalitsioon. „Meie eesmärk peab olema rohkem toota laskemoona kui Venemaa,“ lisas Kallas. „Lühiajaliselt saame Ukraina kaitsevajaduste lünki täita, nagu ka Eesti hiljutine sõjavarustuse abipakett teeb, kuid pikaajaline lahendus on Euroopa kaitsetööstuse kiire arendamine.“
Samuti tõi peaminister välja, et kui Ramsteini koalitsiooni kuuluvad riigid kulutaks igal aastal vähemalt 0,25 protsenti SKT-st Ukraina sõjalisele abile, võidaks Ukraina sõja kolme aasta jooksul või isegi kiiremini. „Võrreldes riikide kuluga arenguabile või oma kaitsekulutustele, on see igati tehtav,“ lausus ta.
Peaministri sõnul nõuab nii Ukraina üles ehitamine kui Euroopa kaitsetööstuse areng lisaraha. „Peame hakkama kasutama Venemaa külmutatud varade intresse Ukraina toetamiseks ning leidma oma kaitsetööstusele lisakapitali“ ütles Kallas. „Teiselt poolt on vajalik Venemaa sõjamasina peatamiseks nende tulude kärpimine, mis tähendab eelkõige uute sanktsioonide kehtestamist ja olemasolevate tõhusamat kontrollimist ning imporditollide kehtestamist,“ lisas ta.
„Eesti põhimõtteline julgeolekuhuvi on NATO liitlaste ja ELi riikide vaheline ühtsus. Peame rohkem investeerima kaitsevaldkonda, et mitte riskida Ukraina sõja kaotusega. Sealjuures on oluline tegutsemise kiirus ja piisav rahastus,“ sõnas Kallas. „Võimekas kaitsetööstus loob samuti töökohti ja majanduslikke hüvesid. Senised eraldatud 1,5 miljardit on hea algus, ent esialgne investeerimisvajadus on vähemalt 100 miljardit eurot.“
Lisaks arutavad riigijuhid neljapäeval ja reedel Brüsselis Lähis-Ida kriisi lahendamise võimalusi, Euroopa Liidu laienemise, rände ja põllumajandussektori keerulise olukorra leevendamise võimalusi. Samuti toimub reedel Brüsselis euroala tippkohtumine.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo
