Eelmisel aastal tõusis Eestis nii tööealiste inimeste arv kui ka tööhõive määr, kuid paralleelselt suurenes ka töötute arv, mis statistikaameti sõnul on seotud Ukrainast saabunud sõjapõgenikega.
Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal tööjõus osalemise määr Eestis 73,9 protsenti. Tööhõive määr oli mullu 69,2 protsenti ning töötuse määr ulatus 6,4 protsendini.
Tööealiste arv kasvas eelmisel aastal 25 600 võrra, peamiselt tänu Ukrainast saabunud sõjapõgenikele, mis omakorda mõjutas kõiki tööjõuga seotud näitajaid, märkis statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva.
Hõivatuid oli 2023. aastal kokku 694 600, mis ületab eelmise aasta taset 17 200 inimese võrra. Hõivatud naiste arv suurenes 11 000 võrra, ulatudes 346 700-ni, samal ajal kui hõivatud mehi oli 347 900, mis on 6200 võrra rohkem kui aasta varem.
“Hõive kasv toimus eelkõige teenuste sektoris, samas kui tööstuse ja ehituse valdkonnas vähenes,” ütles analüütik, rõhutades, et tööhõive määr (69,2 protsenti) ei muutunud oluliselt võrreldes eelneva aastaga.
Samas suurenes ka töötute arv, ulatudes kokku 47 700-ni, mis on 7500 võrra rohkem kui eelneval aastal. Töötute meeste arv suurenes 700 võrra, moodustades 22 900 inimest, samal ajal kui töötute naiste arv kasvas 6800 võrra, jõudes kokku 24 800-ni.
- aasta töötuse määr oli 6,4 protsenti, mis ületab eelmise aasta taset 0,8 protsendipunkti võrra. Vassiljeva selgitas, et meeste töötuse määr suurenes ainult 0,1 protsendipunkti võrra, jõudes 6,2 protsendini, samas kui naiste töötuse määr tõusis 1,6 protsendipunkti võrra, ulatudes 6,7 protsendini.
Töötuse suurenemine oli eriti märgatav Lääne-, Lõuna- ja Kesk-Eestis, samas kui Põhja-Eestis oli see tagasihoidlikum. Kirde-Eesti, kus töötuse määr ajalooliselt kõrge on, ei näidanud suurt muutust.
Tööjõus osalemise määr (73,9 protsenti) võrreldes 2022. aastaga praktiliselt ei muutunud, kuid majanduslikult mitteaktiivsete inimeste arv suurenes 261 700-ni. Vassiljeva selgitas, et mitteaktiivsete hulka kuuluvate meeste arv kasvas, samal ajal kui naiste arv vähenes. Peamised mitteaktiivsuse põhjused olid pensioniiga, tervis ja õpingud.
