Eesti Konjunktuuriinstituudi 2024. aasta alguses koostatud uuringu vahearuande kohaselt olid toidukaupade hinna jaotuse muutused tarneahelas võrreldes eelmise aasta teise poolega väikesed, kuid kaubanduse osakaal lõpphindades jätkuvalt kasvas.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellitud ning Eesti Konjunktuuriinstituudi läbiviidud uuringu teine osa näitab, et üldiselt on toiduhinnad kokkuostutasemel langenud, kuid see pole tarbijatele toonud märkimisväärset hinnalangust. Samuti jätkab kaubanduse osakaal toidukaupade hindades tõusmist. Uuring hõlmas piima-, teravilja-, liha- ning köögiviljade ja munade hinna kujunemist.
Konjunktuuriinstituudi juhi Peeter Raudsepa sõnul on viimase kahe aasta jooksul toiduainete hinnad märkimisväärselt tõusnud, mis on viinud jaehindade stabiliseerumiseni või languseni, kuid see pole tarbijatele tuntav. “Järskude tõusudega oleme juba harjunud ning väikesed muutused ei pälvi enamiku tarbijate tähelepanu,” märkis ta.
Uuringu tulemustest selgub, et mullu viimases kvartalis kasvas piima kokkuostuhind võrreldes kolmanda kvartaliga Eestis 100 kg kohta 40,35 eurolt 42,69 eurole. Kilepiima jaehinda see ei mõjutanud ning kilepiima liitrihind langes võrreldes kolmanda kvartaliga 0,06 eurot.
Kilepiima ühe liitri hind 2023. aasta neljandas kvartalis oli 0,83 eurot, neljandas kvartalis langes see aga 0,77 eurole. Kaubanduse osakaal kilepiima hinnas langes teist kvartalit järjest. 2023. aasta kolmandas kvartalis oli kaubanduse osakaal 11 protsenti, kuid neljandas kvartalis langes see kaheksale protsendile. Võrreldes kolmanda kvartaliga kasvasid nii tööstuse kui ka tooraine osakaalud.
Raudsepp lisas, et ka piima üheliitrise purepakendi jaehind on langenud tagasihoidlikult, kuid kaupmehe osa on kasvanud. Näiteks 2020. aasta esimeses kvartalis oli kaupmehe osa 19 protsenti, nüüd aga 27 protsenti.
Juustude, nagu Edami ja Gouda, puhul kasvas kaubanduse osakaal jaehinnast kolmanda ja neljanda kvartali võrdluses. Edami kilohind tõusis 11,3 euro pealt 11,5 euroni. Gouda kilohind langes 11,3 euro pealt 11,0 eurole.
“Sarnaselt piimatoodetele on ka teraviljatoodetes 2023. aasta viimases kvartalis pigem kasvanud kaubanduse osakaal ning langenud tooraine osakaal. Näiteks nisujahu hind tarbijale eelmise aasta teises pooles ei muutunud, kuid kaupmeeste osa kasvas, samas kui tööstuse osa langes,” märkis Raudsepp.
Köögiviljade puhul on olukord kirju. Tavakartuli hind langes kvartalite võrdluses, kuid kaubanduse osakaal kasvas. Samas näiteks mahekartuli, tavaporgandi, peakapsa ja kurgi jaehinna jagunemises on toimunud vastupidine liikumine – kaubanduse osakaal on langenud ning tootja osakaal tõusnud.
Raudsepp tõi ka välja, et sealiha kokkuostuhind Eestis on võrreldes 2023. aasta eelviimase kvartaliga langenud 2,14 euro pealt 2 eurole. Tooraine hinna osakaal hakkliha puhul on langenud, samas kui tööstuse ja kaubanduse osakaalud on kasvanud. Veisehakkliha kilohind on samuti tõusnud.
