Ookeanide oluline hoovuste süsteem võib juba kursil olla kokkuvarisemise suunas, vastavalt uuele raportile, millel on häirivad tagajärjed merepinna tõusule ja globaalsele ilmale – põhjustades temperatuuride drastilist langust mõnes piirkonnas ja tõusu teistes.
Kasutades erakordselt keerukaid ja kalleid arvutisüsteeme, avastasid teadlased uue viisi nende hoovuste kokkuvarisemise varajase hoiatuse signaali avastamiseks, vastavalt reedel ajakirjas Science Advances avaldatud uuringule. Ja kuna planeet soojeneb, on juba märke, et see liigub selles suunas.
Atlandi ookeani meridiaaniline ümberpööramisringlus (AMOC) – mille osa on Golfi hoovus – toimib nagu hiiglaslik ülemaailmne transpordilint, võttes sooja vee troopikast põhja poole Atlandi ookeani, kus vesi jahutub, muutub soolasemaks ja vajub sügavale ookeani enne lõunasse laialiminekut.
Hoovused kannavad soojust ja toitaineid erinevatesse maailma piirkondadesse ja mängivad olulist rolli Põhjapoolkera suurte osade kliima suhteliselt leebena hoidmisel.
Aastakümneid on teadlased hoiatanud hoovuste stabiilsuse eest, kuna kliimamuutus soojendab ookeani ja sulatab jääd, häirides kuumuse ja soola tasakaalu, mis määrab hoovuste tugevuse.
Kuigi paljud teadlased usuvad, et AMOC aeglustub kliimamuutuste tingimustes ja võib isegi peatuda, on siiski suur ebakindlus selle kohta, millal ja kui kiiresti see võiks juhtuda. AMOC-i on jälgitud pidevalt alles alates 2004. aastast. Teadlastel on teada – mineviku pildi loomiseks kasutades asju nagu jääpuurid ja ookeanisetteid – et AMOC seiskus üle 12 000 aasta tagasi kiire jäätumise tagajärjel.
Nüüd üritavad nad välja selgitada, kas see võiks uuesti juhtuda.
See uus uuring pakub “olulist läbimurret”, ütles René van Westen, Utrechti Ülikooli Hollandi mere- ja atmosfääriuuringute teadlane ja uuringu kaasautor.
Teadlased kasutasid superarvutit, et käivitada kolme kuu jooksul keerukaid kliimamudeleid, simuleerides järkjärgulist magevee suurenemist AMOC-i – esindades jää sulamist, samuti sademeid ja jõe väljavoolu, mis võivad ookeani soolsust lahjendada ja hoovusi nõrgestada.
Kui nad mudelis järk-järgult suurendasid magevett, nägid nad, et AMOC nõrgenes järk-järgult kuni äkki kokku kukkus. See on esimene kord, kui selline kokkuvarisemine on olnud keeruliste mudelite abil tuvastatav, kujutades endast “halbu uudiseid kliimasüsteemile ja inimkonnale,” ütleb raport.
Mida uuring siiski ei tee, on anda ajaraame potentsiaalseks kokkuvarisemiseks. Rohkem uurimistööd on vaja, ütles van Westen CNN-ile, sealhulgas mudeleid, mis kujutavad ka kliimamuutuste mõjusid, nagu planeedi soojenemist suurendavad saastetasemed, mida see uuring ei teinud.
“Kuid me võime vähemalt öelda, et liigume kliimamuutuste mõjul kriitilise punkti suunas,” ütles van Westen. AMOC-i kokkuvarisemise mõjud võivad olla katastroofilised. Uuring leidis, et mõned Euroopa piirkonnad võivad sajandi jooksul näha temperatuuri langust kuni 30 kraadi Celsiuse järgi, mis viib täiesti erineva kliimani vaid aastakümne või kahe jooksul.
“Ükski realistlik kohanemismeetmete komplekt ei suuda toime tulla selliste kiirete temperatuurimuutustega,” kirjutavad uuringu autorid.
Teisest küljest võivad lõunapoolkera riigid näha suurenevat soojenemist, samal ajal kui Amazonase niisked ja kuivad aastaajad võivad pöörduda, põhjustades tõsist segadust ökosüsteemile.
AMOC-i kokkuvarisemine võib samuti põhjustada merepinna tõusu umbes 1 meetri (3,3 jalga), ütles van Westen. Stefan Rahmstorf, Potsdami Ülikooli Saksamaa füüsiline okeanograaf, kes ei osalenud uuringus, ütles, et see oli “AMOC-i stabiilsusteaduse oluline edusamm”.
“See kinnitab, et AMOC-il on kriitiline punkt, millest edasi laguneb see, kui Põhja-Atlandi ookean muutub mageveega lahjendatuks,” ütles ta CNN-ile.
Eelnevad uuringud, mis leidsid AMOC-i kriitilise punkti, kasutasid palju lihtsamaid mudeleid, ütles ta, andes lootust mõnele teadlasele, et seda ei leita keerukamate mudelite korral.
Allikas CNN
