Swedbanki hiljutine majandusanalüüs valgustab Eesti majanduse teekonda läbi keeruliste aegade, prognoosides, et alles aastal 2026 ületab sisemajanduse kogutoodang (SKT) viimati nähtud tippu. See näitab, et kuigi majanduse taastumine on käimas, on kriisi mõjud pikaleveninud, jättes Eesti majandusele üle nelja-aastase kasvuvaakumi. Pank märgib, et olgugi et majandus on hakanud stabiliseeruma, on selle täielik taastumine aeglane, koormatud nii sisemiste kui ka välisturgude ebakindlusega.
Tööstussektor, eriti energiatootmine ja veondus, on languse peamised allikad, mida süvendab nõrgenev välisnõudlus. Eesti majanduse tulevikuootused on hetkel vastuolulised, kusjuures ekspordi ja tootmisvõimekuse nõrgenemine kajastub ettevõtete pessimistlikes hinnangutes lähiaja majandusväljavaadetele. Vaatamata nendele väljakutsetele, loodab Swedbank näha mõningast taastumist Eesti kaubanduspartnerite majanduste kosumisest.
Samal ajal, kui inflatsioon aeglustub, kajastub hinnakasvus siiski maksutõusude mõju, kusjuures Swedbank ennustab järgmisel aastal hinnatõusuks keskmiselt 2,7 protsenti. Tööturu näitajad, kuigi vastupidavad, on samuti surve all, töötuse määra prognoosiga tõusmas 8,1 protsendini.
Kuigi maailmamajanduse väljavaade pakub mõningast optimismi intressimäärade eeldatava languse ja inflatsiooni aeglustumise näol, jääb majanduse täielik taastumine ebaselgeks, pidades silmas püsivaid geopoliitilisi riske ja globaalset ebakindlust.
Eesti majanduse taastumise teekond on seega mitmekihiline, kusjuures igas sammus peegeldub tasakaalupüüdlus stabiilsuse, kasvu ja ettenägelikkuse vahel, et navigeerida läbi muutuvate majandusmaastike.
