Peaminister Kaja Kallas rõhutas tänavuses teadus- ja arendustegevuse kõnes Riigikogus, et ainus viis kriisidest võitjana väljuda on muuta ühiskond ja majandus oluliselt teadmispõhisemaks. Soodsate sisendhindade tootmise ajastu on Eestis lõplikult läbi ning kasutada tuleb kataklüsmides tekkivaid võimalusi kiireteks struktuurseteks muutusteks. Positiivseid nihkeid valdkonna arengus on näha. Rasketes oludes tuleb hoida sihti jõuda teadus- ja arendustegevuse mahus 3%ni SKP-st.
Venemaa alustatud sõda on põhjustanud maailmamajanduses šoki, mis lööb eriti valusalt meie regiooni, tõdes peaminister. „Jõudsime juba harjuda mõttega, et meie jõukus ja tootlikkus aina kasvavad. Paraku langesid need sõja puhkedes paari aasta tagusele tasemele.“ Ta nentis, et Eesti on jõudnud jõukate riikidega küll samale kulutasemele, kuid tootlikkus on jõukamate riikidega võrreldes muutunud madalamaks. „Praegustes raskustes peituvad ka uued võimalused arenguks ja innovatsiooniks,“ rõhutas Kallas. „Meie siht jõuda teadus- ja arendustegevuse mahtudelt kolme protsendini SKPst on nendes keerulistes oludes tähtsam kui kunagi varem.“
Vaatamata erakordselt keerulisele eelarveseisule otsustas valitsus 3 protsendi sihi poole liikumiseks suurendada riigieelarves teadus- ja arendustegevusele eraldatud raha, suunates 2024. aasta riigieelarvesse 409 miljonit eurot, mida on 23 miljonit eurot enam kui möödunud aastal. „Nende vahendite abil on võimalik kasvatada nii teaduse baasrahastust ja uurimistoetusi kui ka ettevõtete innovatsiooni toetavaid teenuseid,“ tõdes Kallas.
Peaminister tõi välja, et teadus- ja arendustegevuse investeeringute kasvu on juba mitmeid aastaid vedanud erasektor. Üha rohkem Eesti ettevõtteid näeb teadus- ja arendustegevuses võimalust parandada oma konkurentsivõimet. „Kui möödunud aastal rõõmustasime, et erasektor investeeris teadusesse läbi ajaloo suurima summa, 308 miljonit eurot, siis aasta hiljem kasvasid ettevõtete investeeringud vaatamata keerulistele aegadele 361 miljoni euroni.“
Peaminister märkis ka Eesti tõusu üleilmses innovatsiooniindeksi edetabelis 16-le kohale. Neljas hinnatavas valdkonnas hoiab Eesti absoluutset liidripositsiooni ehk on esimesel kohal kõikide riikide arvestuses.
„Selleks et aidata ettevõtteid innovaatiliste toodeteni jõudmisel, tugevdab riik teenuseid ja toetusi. Rakendusuuringute programm aitab ettevõtetel hajutada arendustegevusega seotud riske. Rakendusuuringute keskus pakub püsivamat tuge kõige suurema ettevõtluse potentsiaaliga valdkondadele. Erinevad ärikiirendid, näiteks NATO DIANA või Creative Destruction lab, pakuvad arenguks vajalikku tuge varase faasi tehnoloogiaettevõtetele. Innovatsioonitrepp annab ettevõtjale võimaluse enda arengu hetkeseisu hinnata, riigile aga võimaluse mõista, milliseid innovatsiooniteenuseid on ettevõtjatel just praegu enim vaja,“ loetles peaminister riigipoolset tuge ettevõtete nügimiseks uuendusmeelsuse poole.
Riik on teaduse rahastamisel liikumas ministeeriumite ülese, ühtsete reeglitega teadusprogrammi suunas. „Loodame selle abil toetada suure ühiskondliku mõjuga probleemidele lahenduste otsimist teadlaste ja praktikute koostöös,“ sõnas peaminister. 2023. aastal alustas Riigikantseleis avaliku sektori innovatsioonifondiga, millest toetame uuenduslikke lahendusi ja nende katsetamist riigi, teadlaste ja ettevõtjate koostöös. „Näiteks arendavad Siseministeerium ja Häirekeskus uue põlvkonna hädaabiühendust. Praegu suheldakse abivajajaga kas kõne või SMSi teel, see aga igas olukorras ei sobi. Mõelgem näiteks erivajadustega inimestele või koduvägivalla ohvritele.“ Peaminister rõhutas, et avalikus sektoris peab kasvama julgus uusi asju proovida.
Kaja Kallas tõi välja, et ka akadeemilises teaduses on uute alguste aeg: „Käivitumas on kümne uue tippkeskuse töö. Esmakordselt hinnati nende valikul ühena kolmest kriteeriumist nende mõju ühiskonnale, mistõttu on nende töösse kaasatud nüüd rohkem ettevõtteid, riigiasutusi ja teisi partnereid.“
Kokkuvõttes tõdes peaminister, et Eesti teadus on jätkuvalt tugev ja konkurentsivõimeline ning võtnud suuna suuremale ühiskondlikule mõjule. „Riigina oleme taganud teaduse rahastamise stabiilsuse ja innovatsiooni võimestavad teenused erasektorile. Suurenevad teadus- ja arendustegevuse mahud lubavad uskuda, et muutus ettevõtjate mõtlemises ja ärimudelites on toimumas ning see aitab ka majandusel tugevamana kriisist väljuda. Eesmärgid, mis me endile 2035. aastaks oleme seadnud, ei ole oma olulisust kaotanud, pigem muutunud tähtsamaks, mis viitab heale tööle sihtide seadmisel. Teaduse ja innovatsiooni ökosüsteemi on lisandunud üha uusi elemente, nagu innovatsioonitrepp, rakendusuuringute keskus või ühiskonna vajadustest lähtuvad teadusprogrammid. Kõik need korvavad mingit strateegilist puudujääki ja loovad tingimusi homseks kasvuks,“ ütles peaminister.
„Õpime teistelt, lisame juurde omaenese nutikust ja talupojatarkust, hoiame kokku ja siis saavutame kõik, mida endale rahva ja riigina eesmärgiks seame!“