Tehnoloogiaarendaja UP Catalyst kavatseb raha kasutada CO2 heitest saadud süsinikmaterjalide ja grafiidi tootmise laiendamiseks, et pakkuda Euroopa akutootjatele kestlikku tooraineallikat.
Rahastus saadi samal ajal, kui Hiina teatas grafiidiekspordi piirangutest, mis on suurendanud nõudlust akude tootmiseks vajaliku alternatiivse tooraine järele. Eriti mõjutab see Euroopat, kes impordib 99% grafiidist Hiinast. Saadud investeeringuga ehitab UP Catalyst tööstusliku katsereaktori, mis suudab töödelda kuni 100 tonni CO2 aastas ja toota 27 tonni süsinikmaterjale. See teeb UP Catalystist maailma suurima rohegrafiidi tootja.
Investeerimisvooru juhtis Berliini kliimatehnoloogia riskikapitalifond Extantia, keda toetas Eesti riskikapitaliturgu arendav AS SmartCap ja juba varasemad Eesti investorid Sunly, Little Green Fund, Scottish Baltic Invest ja UniTartu Ventures.
Investeeringut kasutab UP Catalyst tootmisvõimsuse kasvatamiseks. Uue reaktori tootmisvõimsus on praegusest kümme korda suurem, nii et selle valmimine tähistab olulist verstaposti enne täismahus tööstusliku reaktoriploki ehitamist.
Tartu Ülikooli investeerimisettevõtte UniTartu Ventures tegevjuhi Mart Maasiku sõnul on ülikoolis loodud intellektuaalomandit rakendav ettevõte jõudmas kiire kasvufaasi lävele. „Uute investorite kaasamine tõendab UP Catalysti võimekust. Ettevõtte meeskond tunneb sügavuti valdkonna trende ning selle tegevus on seotud mitme rakendusteaduste grandi ja nendega kaasnevaid projekte ellu viivate rahvusvaheliste konsortsiumitega,“ sõnas Maasik. Tema kinnitusel aitab UP Catalysti tihenev koostöö Tartu Ülikooliga kindlustada selle teadusvaldkonna laiema arengu Eestis.
Kuna ülemaailmne nõudlus grafiidi järele ületab pakkumise, tekib 2030. aastaks hinnanguliselt 700 000-tonnine puudujääk aastas. Seda arvestades võib UP Catalyst saada Euroopa akutootmise valdkonna suunanäitajaks. Kui fossiilne grafiit asendatakse akudes rohegrafiidiga, muutub akuanoodide CO2 heide negatiivseks. Selle lahendusega kokku hoitava CO2 heite kogus võib 2030. aastaks ulatuda 118,7 megatonnini aastas, mis vähendab akude suurt keskkonnamõju.
UP Catalysti tegevjuht Gary Urb ütles, et saadud investeering viib neid sammu võrra lähemale eesmärgile kasutada 2030. aastaks CO2 heitest toodetud grafiiti neljas miljonis autoakus. „See moodustab umbes 20% Euroopa elektriautode akuturu aastasest süsinikuvajadusest,“ lisas ta.
Nii uute kui ka olemasolevate investorite abil saab UP Catalyst kiirendada oma tehnoloogia täiustamist, luues ühtlasi võimalused selliseks tulevikuks, kus Euroopa kasutab kestlikku ning kohalikku päritolu süsinikmaterjale ja grafiiti.
UP Catalyst on Tartu Ülikooliga tihedalt seotud: ettevõtte asutajad on edukalt läbinud TÜ eelinkubatsiooni programmi „Teadusest äriks!“ ja 2022. aastast kuulub UP Catalyst Tartu Ülikooli investeerimisettevõtte UniTartu Ventures’i portfelli. Lisaks pärjati ettevõte sel aastal Tartu Ülikooli aasta teadusmahuka hargettevõtte tiitliga.
