Riigikogu alustas tänasel istungil usaldusküsimusega seotud eelnõu arutelu. Eelnõu järgi lõpetatakse välismaalt tagasipöörduja toetuse maksmine ning luuakse erivajadusega inimestele toetatud töötamise teenus riigiteenusena.
Valitsuse algatatudja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (295 SE) arutelu jäi istungi tööaja lõppemise tõttu pooleli ja jätkub homsel istungil. Eelnõu järgi lõpetatakse välismaalt tagasipöörduja toetuse maksmine neile, kes asuvad Eestisse elama pärast 2024. aasta 1. jaanuari, ning toetuse määramine 2029. aasta 1. aprillil. Praegu saab toetust 36 inimest.
Eelnõuga oli algselt kavas võimaldada Sotsiaalkindlustusametil keelduda hüvitise kojukandest, kui mõnd muud hüvitist makstakse hüvitise saaja arvelduskontole. Teise lugemise eel eelnõusse tehtud muudatusega võetakse sellekohased sätted eelnõust välja ja jäetakse praegu kehtiv põhimõte muutmata. See tähendab, et ka edaspidi on võimalik näiteks pension lasta posti teel koju kanda, isegi kui Sotsiaalkindlustusamet maksab mõnd muud hüvitist hüvitise saaja arvelduskontole.
Samuti tehti eelnõusse muudatus, millega täpsustatakse erihoolekandeteenuse rahastamise ja teenuse osutamiseks lepingu sõlmimisega seonduvat ning muudetakse toetatud töötamise teenuse aluseid. Erivajadusega inimesed on pikaajalist kaitstud tööd saanud seni pilootprojekti raames, kuid kuna katseperiood lõpeb, siis soovitakse eelnõuga alates järgmisest aastast tagada toetatud töötamise teenus riigiteenusena. Muudatused aitavad Sotsiaalkindlustusametil tagada erivajadusega inimestele uue eelarveaasta algusest sujuvama ülemineku uuele teenusele. Töötamise toetamise teenuse sisu täpsustamisega luuakse selgem teenuse kirjeldus, kus on sõnastatud töö pakkumise võimalus kaitstud tingimustes ja teenuseosutaja juures neile, kes iseseisvale tööle ei liigu. 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga plaanitakse eraldada erihoolekandeteenuste baaseelarvesse lisavahendeid kokku 6,11 miljonit eurot, millest plaanitakse rahastada ka vähemalt 170 töötamise toetamise teenuse kohta.
Lisaks lükatakse muudatusettepanekuga ühe aasta võrra edasi kinnise lasteasutuse teenusega seonduvate muudatuste jõustumise aeg. Varem vastuvõetud muudatuste järgi sooviti anda Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalast Sotsiaalministeeriumi haldusalasse Maarjamaa Hariduskolleegiumis osutatav kinnise lasteasutuse teenus, selle eelarve, kinnisvara ning muuta senist teenuse korraldust. Teenuse terviklikuks üleandmiseks vajalikud ettevalmistused on aga võtnud kauem aega ja teenuse korraldust ei ole võimalik 2024. aasta 1. juulist üle anda, mistõttu lükatakse kinnise lasteasutuse teenusega seonduvate muudatuste jõustumise aeg ühe aasta võrra edasi kuni 2025. aasta 1. juulini.
Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 18. oktoobril ning tähtajaks esitasid Riigikogu liikmed sellele 50 muudatusettepanekut. 16. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda. Pärast esindajate ettekandeid ja läbirääkimisi toimub eelnõu lõpphääletus.
Läbirääkimistel võtsid sõna Rain Epler, Leo Kunnas, Helle-Moonika Helme, Jaak Valge, Kert Kingo, Rene Kokk ja Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Andrei Korobeinik Eesti Keskerakonna ning Riina Solman Isamaa fraktsioonist. Läbirääkimised jätkuvad homsel istungil.
Istungi tööaja lõppemise tõttu lükkus homse istungi päevakorda ka teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (lähtetoetused) eelnõu (293 SE) ning ravikindlustuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (294 SE) arutelu.
