Eestis on kasutatud relvade turg laienenud ja uute relvade ostjate arv on vähenenud, mis tuleneb peamiselt kodanikuväliste isikute relvaomandi keelust ning relvalubade taotlemise protsessi rangematest tingimustest. Politsei rõhutab, et relvade omamine peaks jääma üksnes seadusekuulekatele ja vastutustundlikele kodanikele.
Mõni aeg tagasi, Ukraina konflikti alguses, tekitas Eestis suurenenud huvi relvade vastu, mis väljendus nii Kaitseliiduga liitumise kasvus kui ka relvaloa taotlejate arvu tõusus, tänu inimeste soovile kaitsta oma lähedasi ja vara, jagas Rain Riiv, kogenud relvakaupmees firmast Citysec.
Nüüd on aga olukord muutunud. Rain Riiv täheldab, et neile pakutakse peaaegu igapäevaselt kasutatud relvi, kuid ostuhuvi on tagasihoidlik. Ta toob välja, et välismaalastele kehtestatud piirangud relvaomandusele on üheks põhjuseks müügi languses.
Riiv selgitab, et relvaloaga seonduv bürokraatia on muutunud rangemaks ja isegi politseiametnikud on sattunud olukorda, kus nad peavad relvaloa taastamiseks läbima lihtsustatud menetluse.
Politsei- ja piirivalveameti major Anneli Annist kinnitab, et asutuse ülesanne on tagada, et relvaomanikeks kvalifitseeruvad ainult ausad ja kohusetundlikud kodanikud. Relvalubade uuendamise seadusesätted on tänavu karmistunud, eeldades nüüd, et taotlused tuleb esitada varasemast varem.
Annist toob esile, et kuigi PPA teavitab relvaloa aegumisest eelnevalt, jäävad inimesed siiski sageli tähtaegadega hiljaks. Rikkumise korral tuleb relvaloa saamise protsess taas algusest peale läbida.
Riiv märgib, et relvade hinnad on ostjate vähesuse tõttu langenud, kuid toonitab, et lõppkokkuvõttes on relvade müük piiratud just lubade väljastamise protsessiga. See kehtib nii kasutatud kui uute relvade kohta.
Relvaseaduse hiljutised muudatused Riigikogus näevad ette väljaspool ELi või NATOt asuvate riikide kodanike relvalubade kehtivuse lõpetamist ning nende uute lubade väljastamise peatamist. Seadusemuudatus hõlmab ka rangemaid karistusi, mis välistavad relvaloa saamise teatud kuritegude, nagu tapmine ja riigi julgeolekut ohustavad teod, puhul.
Eesti keele oskuse nõue ja uuendatud laskekatsete sooritamine on samuti osa relvaseadusest, et tagada relvaomanike pädevus relvade kasutamisel.