Riigikogu sotsiaalkomisjon toetas kaitstud tingimustel töötamise teenuse riikliku rahastamise jätkamist võimaldavat seadusemuudatust.
Komisjoni esimees Õnne Pillak sõnas, et 2016. aastal eurorahadega käivitatud ja riigi toel projekti kaudu rahastatud pikaajalise kaitstud töö teenus on ennast tõestanud vajalikuna ning riik leidis selle jätkamiseks lisavahendid. „Ebakindlust, kas nad saavad pärast uut aastat tööl käia või mitte, on pidanud kannatama mitte ainult erivajadusega inimesed, vaid ka nende juhendamisega leiba teenivad sotsiaalsed ettevõtjad ning niigi suure hoolduskoormusega lähedased. Nad saavad nüüd natuke kergendunult hingata,“ lausus Pillak.
Komisjoni liige Andre Hanimägi märkis, et teenuse saatus on liiga kauaks jäetud lahtiseks. „Eestis elab praegu veidi alla tuhande inimese, kelle elukvaliteedile annab juhendaja abiga tehtav võimetekohane töö väga palju juurde. Saame uuest aastast juurde 170 teenuskohta, mis leevendab probleemi, kuid ei lahenda seda,“ selgitas ta.
Täna komisjoni heakskiidu pälvinud sotsiaalhoolekandeseaduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (295 SE) muudatused võimaldavad pakkuda kaitstud töö teenust puuduva töövõimega inimestele. Pikaajalise kaitstud töö teenus on inimestele, kes oma tervisest tuleneva erivajaduse tõttu ei saa töötada tavalistes töötingimustes avatud tööturul. Töötamisel kaitstud tingimustes võimaldatakse inimesel teha võimetekohaseid tööülesandeid talle sobivas töökeskkonnas ja jõukohases töötempos ning talle on sealjuures tagatud vajalikus ulatuses juhendamine ja nõustamine. Kaitstud töötamise teenust pakutakse selle jaoks spetsiaalselt loodud töökohtades sobivas keskkonnas teenusepakkuja juures või kohandatud töökeskkonnas avatud tööturul.
Istungil osalesid ka Sotsiaalministeeriumi esindajad.