Siseministeerium taotles riigieelarve ja eelarvestrateegia protsessis elanikkonna varjumise korraldamiseks 198 miljonit eurot. Raha jäi saamata.
Kui Harkivi, Sumõ, Tšernihivi ja teiste Ukraina linnade elanikke tabas Venemaa mürsurahe, hakkasid Eesti poliitikud rääkima, kui oluline on varjumine. Varjumise teooriat oli riigikantselei varemgi uurinud. Esimesed tegevused läksid käima möödunud aastal ning suuremaid samme lootsid elanikkonnakaitse eest vastutavad ametnikud järgmistest aastatest. „Varjumise lisataotlus kokku oli 198 miljonit eurot nelja aasta peale,” tutvustas siseministeeriumi sisekaitse ja kriisivalmiduse osakonna juhataja Priit Laaniste suvel valitsenud ootusi. Selle rahaga oleks suudetud luua esmane varjumisvõimekus enam kui pooltele Eesti inimestele, vahendab ERR.