Stenbocki maja, 12. oktoober 2023 – Valitsus kiitis tänasel istungil heaks ja saadab parlamendile rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise, mis näeb muu hulgas ette riigisisesed reeglid sanktsioneeritud isikute Eestis külmutatud varade kasutamiseks Ukrainale tekitatud sõjakahjude hüvitamiseks. Seaduse eelnõu kohaselt korrastatakse Eesti õigusruumi laiemalt, et asutuste pädevus ja volitused sanktsioonide rakendamisel ja järelevalves oleksid selgemad ja tõhusamad.
Peaminister Kaja Kallase sõnul on väga oluline tõsta Venemaa jaoks agressiooni hinda. „Peame leidma võimalusi, kuidas panna Venemaa Ukrainale tekitatud kahjude eest ka varaliselt vastutama. Eelnõu, mille valitsusega täna parlamendile saatsime, võimaldab sanktsioneeritud isikute Eestis külmutatud varasid kasutada Ukraina sõjakahjude hüvitamiseks. Me peame olema eeskujuks ja julgustuseks teistele Euroopa riikidele samalaadsete regulatsioonide kehtestamisel. Venemaa peab Ukrainale hüvitama kõik tekitatud sõjakahjud,“ ütles Kallas. „Oluline on, et agressioon saaks karistatud ja agressiooni tagajärjel tekkinud kahjud korvatud.“
“Soovime, et ka Euroopa Liit viiks oma töö Vene külmutatud varade kasutuselevõtmiseks ja praktiliste lahenduste väljatöötamiseks lõpuni nii kiiresti kui võimalik,” lisas Kallas.
Välisminister Margus Tsahkna tunnustas samuti Eesti initsiatiivi Vene külmutatud varade kasutuselevõtmisel. „Mul on hea meel, et valitsuses anti täna heakskiit rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise eelnõule, mille eesmärk on Eesti õigusruumi korrastada, et tõhustada asutuste pädevust ja volitusi sanktsioonide rakendamisel ja järelevalves. Loodan, et Riigikogus arutatakse seda esimesel võimalusel, et jätkata sõja hinna tõstmist Venemaale, sealhulgas muuta juba kehtivaid sanktsioone mõjusamaks,“ ütles Tsahkna. „Eelnõu osa on Eesti initsiatiiv võtta kasutusele Venemaa külmutatud varad, et hüvitada Venemaa julma sõjaga tekitatud kahjusid Ukrainas. Raha Venemaa tekitatud kahjude korvamiseks Ukrainas ei peaks tulema ainult teiste riikide maksumaksjate taskust.“
„Tuleb arvestada, et mistahes riik on juriidiline konstruktsioon ja tegutseb ning kannab vastutust oma inimeste kaudu,“ rõhutas Tsahkna. „Agressorriigi nende kodanike, kes on agressioonile kaasa aidanud, ilmajätmine väljaspool kodumaad asuvatest varadest on põhjendatud, sest üle 80 aasta toimub Euroopa südames sõda, mis otsustab pikaks ajaks Euroopa julgeolekuarhitektuuri. Iga üksiku agressiooni panustava inimese suhtes karistuse kohaldamine saabki lõpptulemusena mõjutada ka agressorriigi poliitilist juhtkonda või rahvast järgima rahvusvahelist õigust,“ ütles ta.
Välisminister selgitas, et eelnõu järgi jäävad Venemaa külmutatud varad külmutatuks seni, kuni sõjakahjud on hüvitatud. Mehhanismi kohaldamiseks on vajalik rahvusvaheline leping Ukrainaga või rahvusvahelise kompensatsioonimehhanismiga.
Eestis on eelnõu koostamise ajal hinnanguliselt 38 miljoni euro väärtuses rahvusvaheliste sanktsioonide alusel külmutatud varasid.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo
