Sellest aastast suviti neli päeva nädalas töötavas Elisa tehnoloogiaüksuses pälvis uudne töökorraldus töötajate üksmeelse heakskiidu ja näitas, lühema ajaga tööülesannete tehtud saamine on oskus, mis ajas areneb. Varasemate pilootprojektide käigus tundis 81-86% töötajatest, et kogu töö sai nelja päevaga tehtud, sel suvel tõusis see näitaja aga üle 88 protsendi.
Tänavune suvi oli kolmas kord kui enam kui 200 töötajaga Elisa tehnoloogiaüksus neljapäevast töönädalat rakendas ja esimene kord, mil tegu polnud enam pilootprojektiga. Otsuse suvised neljapäevased töönädalad püsivaks muuta ja nendega ka edaspidi jätkata aitas langetada töötajate kõrge rahulolu tase ja silmapaistvad tulemused.
“Neljapäevane töönädal pälvis sel suvel seitsme palli skaalal rahuloluindeksi 6,69 ja pea kõik töötajad tundsid, et nad said oma tööasjad ka lühema nädalaga tehtud. Selle kõrval näeme, et kannatanud pole ka tulemuslikkus või teenuste töökindlus – meeskonnad suutsid oma mõõdikud täita ja Elisa teenuste kvaliteet ei kannatanud kordagi,” rääkis Elisa tehnoloogiaüksuse juht Toomas Polli.
Töötajad märkisid oma tagasisides, et suvise neljapäevase töönädala suurimateks võludeks olid võimalus nautida rohkem vaba aega, võimalus puhata pingelisemast kevadperioodist, parem töö- ja eraelu tasakaal ning stiimul olemasolevaid tööpäevi fokusseeritumalt kasutada. Töötajad nimetasid neljapäevast töönädalat heaks motivaatoriks ja märkisid, et lisapuhkepäev võimaldab järgmist nädalat alustada väljapuhanuma ja motiveeritumana.
Võrreldes eelnevate pilootprojektidega kasutasid töötajad sel suvel ka vaba reede võimalust rohkem ära. Rollide puhul, kus vaba päeva võtmine väga tihti võimalik polnud, korraldati tööd ümber teistest põhimõtetest lähtuvalt, näiteks lühendati tööpäevi.
Polli selgitas, et neljapäevase töönädala puhul on vastutus tööasjade tehtud saamise ees töötajatel ja juhtidel endil. “See eeldab oma aja nutikat planeerimist ning meeskonna tasemel kokkulepete saavutamist. Kui näiteks mõne ärikriitilise valdkonna puhul pole võimalik tuba tühjaks jätta, siis saavad töötajad omavahel kokkulepped teha, kuidas kõik siiski mingil moel lühendatud tööaega ära kasutada saavad. Tulemusi hinnates on näha, et nende ülesannetega saadi väga hästi hakkama,” lausus ta.
Tulemused aina paranevad
Võrreldes eelmise pilootprojektidega paranesid sel suvel pea kõik lühema töönädala edukuse hindamiseks kasutavad näitajad. Näiteks märkis oluliselt suurem osa tehnoloogiaüksusega koostööd tegevatest partnerüksustest, et IT-tiimide uudne töökorraldus ei mõjutanud kuidagi nende tulemuslikkust. Kui 2022. aasta suvel sai seda öelda 66% küsitletud töötajatest, siis tänavu tõusis näitaja enam kui 83 protsendini.
Niisamuti on oluliselt paranenud IT-töötajate endi oskus oma aega planeerida ja tööülesanded vähema ajaga tehtud saada. Polli märkis, et kuigi peamiselt viivad töötajad oma töös muutused sisse selleks, et suveperioodil nädalas üks päev rohkem puhata, siis kanduvad efektiivsemad tööviisid edasi ka ülejäänud aastasse ja võimaldavad nii aasta lõikes saavutada paremaid tulemusi.
“On väga tore näha, et nii suur osa tagasisidest on ääretult positiivne ja inimesed tunnevad, et selline töökorraldus on kasulik ja mõistlik. Kindlasti õppisime midagi ka sellest lühema tööaja perioodist ja kasutame uusi teadmisi ära selleks, et järgmistel kordadel töökorraldus veelgi sujuvamaks ja nauditavamaks muuta,” lisas ta.
Elisa tehnoloogiaüksus on varasemalt neljapäevast töönädalat pilootprojektina katsetanud 2022. aasta suvel ja 2023. aasta jaanuaris. Sellest suvest on tegu alalise töökorraldusega, mis tähendab, et neljapäevaseid töönädalaid võib oodata iga suvi. Neljapäevase töönädala eesmärgiks on pakkuda töötajatele rohkem puhkeaega ja võimalust keskenduda teemadele, mille jaoks tavapärase töökorralduse puhul nii palju aega ei pruugi jätkuda.
Allikas: Elisa Eesti
