Välisminister Margus Tsahkna sõnas Postimehele antud intervjuus, et nüüd peab ühiskond alustama debatti selle osas, kuidas ja mille arvelt riigi rahakotti korda teha. Samuti tõdes ta, et valitsus ei mõtle ebapopulaarseid otsuseid tehes järgmistele valimistele.
Kui palju tasuline ühistransport ikkagi kokku hoiab? Kui olid koalitsioonikõnelused, siis räägiti sellest, et ühistransport muudetakse tasuliseks selleks, et teha ühistransporti tõhusamaks. Aga kui palju seda päriselt teha saab?
Ootame järgmise aasta alguses ministrit transpordi arengukavaga. Siin on kaks poolt. Esiteks, peame aru saama, et tasuta asju ei ole olemas – maksumaksja riigieelarvest või otse maksab selle kinni. Teiseks on see, et me ei ole huvitatud selle süsteemi jätkamisest, kus bussid sõidavad sinna, kuhu inimesed ei taha sõita ja siis, kui inimesed ei taha sõita.
On välja pandud lahendus, mis puudutab vajadus- ja tellimuspõhist ühistransporti maakondades, mis peab ühilduma muu transpordivõrguga. Olgu need rongid, linnadevahelised bussid või kasvõi lennukid rahvusvahelisel tasemel.
Seda arengukava me ootame ja ma tean, et regionaalminister teeb sellega tööd. Sealt tulevad tegelikult ka numbrid, et kui palju tuleb midagi toetada ja kui palju tegelikult tuleb inimestel hakata ise maksma.
Teisisõnu ei ole praegu teada, kas inimestele tehakse teenus paremaks või on tegemist lihtsalt nö kärpimisega?
Igal juhul tuleb inimesele teha teenus paremaks, selle me oleme kokku leppinud. Siin on olemas ka infotehnoloogilised võimalused, mis puudutavad vajaduspõhisust ja tellimuspõhisust. Teine pool on poliitiline otsus. Täna toimiv tasuta ühistransport on jutumärkides, sest see ei ole tasuta ja sinna makstakse kümneid ja kümneid miljoneid igal aastal juurde. See ei tööta ja ei vii ka inimesi kohale, siis kui nad tahavad.
See on kogu ühistranspordi võrgu reform. Ühelt poolt ta võibolla toob kokkuhoidu riigieelarvesse, aga teiselt poolt inimene saab sinna kuhu ta tahab. Täna seda kahjuks kõigile ei ole võimaldatud.
Kõrgete riigiteenistujate palkadest – kuidas te lahendasite Lauri Läänemetsa mure, et tulevikus võib riigikogu liige saada rohkem palka, kui peaminister?
Ausaltöeldes, mina olen täna minister ja see otsus tähendab seda, et minu palk on tulevikus väiksem, kui ta on planeeritud. Aga see on minu jaoks solidaarsuse näitamine ka Eesti inimestega. Kui me võtame kokku üldiseid kulutusi ja elu läheb keerulisemaks, siis tegelikult ka poliitilisel tasandil juhtide palku vähendatakse või nende palgatõusu külmutatakse või aeglustatakse.
Mis puudutab riigikogu, siis valitsus ei saa kuidagimoodi öelda, mis on riigikogu liikmete palk, sest riigikogu on kõige kõrgem rahva esindusorgan ja riigikogu peab ise otsustama, mida nad oma palgatõusuga teevad. Sellesmõttes ka kõige parema tahtmise juures me ei saa minna valitsusega riigikogu liikmete palkade kallale.
Eesti 200 toetaks seda, et riigikogu enda järgmisel koosseisul vähendaks palgaindeksit?
Ma olen olnud väga pikalt poliitikas ja olnud ka kärpekrokodill, kui meil oli majanduskriis 2008-2009. aastal. Tookord Isamaa ja Res Publica liidu fraktsioonis lahendasime moraalse probleemi, kus meile oli sisse kirjutatud riigikogu liikmetena järgmisteks aastateks suured palgatõusud – me lihtsalt ei võtnud seda riigikogu liikmetena vastu ja maksime selle palgatõusu osa tagasi riigieelarvesse vabatahtlikult. Me ei pidanud selle jaoks muutma ei põhiseadust ega järgmiste koosseisude palkade numbreid. Mida teeb riigikogu, seda ma valitsuse liikmena täna öelda ei saa ja seda tuleb küsida nende käest.
Pressikonverentsil oli juttu ka aktsiiside tõusust. Kui palju on valitsus teinud analüüsi, et ei korduks «maksud sõidavad Lätti»?
Tõepoolest, ainuke asi mida me ei otsustanud järgmiseks aastaks teiste teemade sees on aktsiiside tõusud, sest see valus kogemus on ju varasemalt olnud valitsustel, kus kirjutatakse alkoholi- või tubakaaktsiisi taha mingisugune suhteliselt suvaline number. Minu jutt on väga selge olnud – kui me tõstame maksubaasi, siis see peab olema avalik debatt ja peab olema läbi analüüsitud. Selle jaoks me peame järgmiste kuude jooksul ausalt ja avatult kõigest rääkima ja inimestelt küsima, et kui palju tegelikult on inimesed nõus makse maksma, et saada selliseid teenuseid nagu riik pakub.
Kui veel kevadel tehti nalja Eesti 200 nulleelarve protsessi ja personaalse riigi üle, siis täna saavad kõik, ka opositsioonierakonnad aru, et see on ainukene tee, et Eesti maksumaksjad saaksid aru, mis nad oma maksude eest saavad ja et teenus oleks isiklik, mitte lihtsalt helikopteri pealt raha külvamine, nagu üks peaminister ütles.
2024. aasta eelarve on suhteliselt ettevaatlik, kuigi alguses inimesed ootasid, et nüüd läheb suureks kärpimiseks ja maksustamiseks. Tegelikult veel selleks ei läinud ja te ootate debatti. Aga küsimus on selles, et mida te sellest debatist ootate? Rahvalt ei tule ju kunagi seda vastust, et tõstame makse ja kärbime.
Siin on kaks asja. 2024. aasta, ehk järgmise aasta eelarve kokku panemine tundub täna väga lihtne. Aga ma tuletan meelde, et kevadel ja varasuvel parlament oli umbes, käis maksudebatt ja me tõstsime maksubaasi – 2 protsenti tulumaksu, 2 protsenti käibemaksu. Suurendasime ka kaitsekulusid – järgmine aasta on kaitsekulud 3,2 protsenti. See pani tohutult suure surve eelarvele peale. Ehk siis me tegime järgmise aasta suhtes ära väga raske töö juba sel kevadel ja suvel.
Debatt, mida mina üles kutsun pidama ausalt ja läbipaistvalt on see, mis puudutab Eesti riigi tulevikku 2025. aastast edasi. Seal on väga suured augud. Üle 400 miljoni ja isegi rohkem aastas on tuludega katmata.
Mis tähendab avalik debatt? See tähendab, et kasvõi poliitikud või kes iganes seda debatti peavad – inimesed peavad aru saama ja me peame selgitama. Minu kogemus 2008. aastast oligi see, et me iga päev, iga õhtu, iga hommik rääkisime, mida me arutame kärpekrokodilli-komisjonis, millised on mõjud inimestele, millised mõjud on teenustele, millised mõjud on inimeste rahakotile, millised mõjud on ettevõtjatele. Seda ei ole täna käinud.
Enne neid valimisi ei toimunud seda debatti. Kõik need ülekulud olid ära peidetud kuskile vaiba alla. Täna on see kõik alasti valitsuse laua peal ja see peab olema alasti ka kõikide inimeste ees. Kõikide erakondade poolt. Täna kõik opositsioonierakonnad, kes on riigikogus ja kritiseerivad on kõik osalenud selle teo korraldamises ja avatud arvega tellimises. Nad on kõik olnud valitsuses viimase nelja aasta jooksul. Nüüd on aeg vastutada ja avalikult rääkida, mida kokku kuhjati ja kust tuleb raha.
Eesti 200 ja ka teised koalitsioonierakonnad teevad mõnesmõttes sellist «poliitilist enesetappu» – see on väga kärpiv ja maksustav valitsus ning te lükkasite suurema kärpimise 2025. aastasse, kui valimised on veelgi lähemal. Mis tunne teil on järgmistele valimistele mõeldes?
Eesti 200 on loodud selleks, et teha riik korda, teha rahandus korda ja teha väärtused korda. Mitte keegi ei uskunud sellel kevadel, et näiteks abieluvõrdsus viiakse läbi.
Samamoodi öeldi mulle, et ma olen enesetapupoliitik koos Mart Laari, Andrus Ansipi, Jürgen Ligi ja kõigi teistega aastal 2008, kui me otsustasime minna eurole üle ja minna tegema raskeid reforme ja kärpeid. Kui ausalt inimestele selgitada ,siis tegelikult Eesti inimesed on targad ja arukad ning saavad aru, mispärast raskeid otsuseid langetatakse. Kui me ei selgita ja lihtsalt tagatoas teeme mingeid vaikseid otsuseid ja lihtsalt ütleme, et makske rohkem või me kärbime neid ja neid asju, siis inimesed vihastavad lihtsalt sellepärast, et nendega ei peeta aru.
Tuletan meelde, et 2011. aasta valimistel peale raskeid kärpeid ja peale seda kui sotsid läksid ära valitsusest, sest nad tundsid, et nende jaoks on liiga palju – tegelikult need kaks erakonda, ehk Reformierakond ja IRL, kus mina olin toona üks esikärpijaid, saime rohkem toetust inimestelt kui varem. Mina ütlen, et räägime Eesti inimestega päriselt, räägime nendest probleemidest. Ärme alahinda Eesti inimeste tarkust ja nutikust, see talupojamõistus on olemas.
Iga Eesti inimene vastutab oma pere eelarve eest ja saab väga hästi aru, et kui kulud on üle tulude, siis tuleb midagi teha. Kas tuleb tulusid suurendada – parem töökoht või parem haridus, või tuleb kulusid tõmmata kokku. See kõik on täpselt sama ka riigi tasemel. Eesti 200 tuli riiki korda tegema ja me võtame kogu vastutuse ning mina järgmistele valimistele ausaltöeldes ei mõtle.
allikas: Eesti200
